Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seppik: juhtunut hakaku uurima kapo
Seppik ütles, et kriminaalmenetluse algatamine on vajalik, kuna Rahumägi kontrollib oma ametikoha tõttu kaitsepolitsei jt organite tegevust, millel on juurdepääs riigi tippsaladustele. "Seetõttu, kui see (väljapressimine - toim) vastab tõele, siis on see riigijulgeolekuline küsimus," märkis Keskerakonda kuuluv Seppik.
"Mul oli ka eile õhtul (neljapäeval - toim) ühe kapo kõrge ametnikuga jutuajamine ja ma ütlesin, et nüüd tuleb välja selgitada, kas selline juhtum leidis aset," rääkis Seppik. "See ring tuleb lõpuni käia, sest kui see on tõsi, on see väga ohtlik pretsedent. Ja kui ei ole, siis tuleb see kindlaks teha," ütles ta, lisades, et ei räägi praegu kui opositsionäär, vaid kui kapo komisjoni liige, endine politseijuht ja siseminister.
"See oli minu jaoks üllatus, et sellega ei ole juba tegeletud, sest seda oleks pidanud automaatselt alustama," ütles Seppik.
Seppik selgitas, et menetluse alustamiseks ei pea poliitikud ise politseisse pöörduma, vaid selle aluseks võib olla ka info meedias.
"Antud juhul mina hindaks, et menetlus on vältimatu. Oleks tulnud juba ammu tegutseda, aga igal juhul meedias esimesest ilmumispäevast alates tuleb küll tegutseda," ütles Seppik.
Kaitsepolitsei kauaaegne peadirektor, sotsiaaldemokraatide juht Jüri Pihl ütles, et nn kapo-komisjoni esimehel Jaanus Rahumägil olnuks imelihtne teavitada väidetavast väljapressimisest mõnda Eesti julgeolekuteenistuse juhti.
Miks ta seda ei teinud, vaid räägib alles reedel Äripäeva veergudel väljapressimisest, on Pihli hinnangul kummaline. "Rahumägi puhul on ju tegemist, ma ei tahaks öelda julgeolekueksperdiga, aga ta töötab ju kaitsepolitsei kontrollikomisjoni esimehena. Ta puutub seal kokku kõige tundlikumate tegelaste ja teemadega ning kohtub kogu aeg kõigi meie jälitus- ja julgeolekuasutuste juhtidega. Nii et... Ma arvan, et temal on seda probleemi, kui keegi tema suhtes üritab kuritegu toime panna, väga lihtne lahendada," märkis Pihl.
Endine siseminister Pihl lausus, et tema käituks seaduskuuleka kodanikuna ja pöörduks politseisse või prokuratuuri, kui keegi üritaks tema suhtes kuritegu toime panna.
Roheliste eestkõneleja ja nn kapo-komisjoni aseesimees Marek Strandberg ütles, et Äripäeva reedene artikkel tekitas temas uusi küsimusi.
Oht mainet kahjustada ja valijate hääli kaotada võis olla põhjus, miks Reformierakonna poliitikud politseisse ei pöördunud. Ükskõik, mida otsustab kohus, valijate ja avalikkuse ees on maine juba kahjustatud. Ta tõi näiteks nn rublatehingu, kus teiste hulgas ka teda kolmes kohtuinstantsis õigeks mõisteti, kuid seda ei ole teinud ei avalikkus ega ajakirjandus. "Maine on selline habras nähtus. Eks tal (Jaanus Rahumägil - toim) on erinevaid nõuandjaid. Kui ambitsioon on püsida poliitiliselt toetatuna, siis paraku jah, ma täiesti kujutan ette valikuid, kus valik õigluse ja ebaõigluse vahel tehakse piltlikult öeldes ebaõigluse kasuks. Ise ma arvatavasti nii ei teeks ja oleks järsem," ütles ta.
Strandberg lisas, et see võiks olla teema, millega nii mõnigi julgeolekuasutus võiks enda initsiatiivil tegelema hakata. "Avalik signaal on selleks olemas ja neil on võimalus ja vahendid seda kaaluda ja otsustada," ütles ta.
Strandbergi sõnul on roheliste erakonnal olnud endal kogemus PR-firmaga, mis esitas arveid tööde eest, mida nad ei olnud teinud.
"Minu soovitus on kas ise hakkama saada või sõlmida siis selgemaid lepinguid, otsida usaldusväärsemaid partnereid. Majanduslikult raskel ajal ilmnevad kõik need n-ö vahendamisskeemid, mida me mäletame 1990. aastate algusest ja vaatame praegu suure põlgusega." Ta lisas, et tüssamine ja püüd nahka üle kõrvade tõmmata on igapäeva majandussuhetesse tagasi tulnud.
Riigikogu nn kapo-komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva ütles, et nende komisjoni liikmed peaksid olema riigis ühed ausamad, mistõttu komisjoni esimehe Jaanus Rahumägi ja ka Robert Antropovi skandaal tekitab temas mitmeid küsimusi.
"Minul tekib küll meie komisjoni esimehe Jaanus Rahumägi suhtes ridamisi küsimusi," lausus Kõva.
Antropov, kes on töötanud juhtivatel kohtadel politseis, ja Rahumägi on mõlemad võidelnud väljapressimiste vastu. Nii pole jutt, et mehed on ise sattunud nüüd väljapressimise ohvriks, Kõva sõnul usutav.
"Suur mees, töötanud sellistes ametites, kuid läheb ise väljapressimisega kaasa ja kaudselt soodustab kuritegevust. Halloo! Tekib küsimus, kus riigis me siis elame? Tundub, et siin on tegemist pigem kavala valimiskampaania raha peitmisega ja kulude varjamisega," ütles Kõva.
Riigikogu õiguskomisjoni liige Kalle Laanet on oma väljaütlemistes vaoshoitud, kuid nendib, et mehed peaksid avalikkusele selgitusi andma. "Kõige targem on, et minu head sõbrad Robert Antropov ja Jaanus Rahumägi selgitaksid avalikkusele, mis täpselt toimus," ütles endine siseminister Laanet. Ta lisas, et saab järeldusi teha vaid artiklist lähtudes, ning esimene mõte oli, et kulutusi saab teha nii palju, kui ollakse võimelised tasuma. "Lisaks tekkis puht õiguslikku laadi küsimusi. Kuid kõige targem, kui avaliku elu tegelastena annaksid nad avalikkusele ise selgitusi," ütles Laanet.
Uudisteagentuurile Delfi antud kommentaaris teatas Reformierakond, et reedeses Äripäevas Jaanus Rahumägi ja Robert Antropovi vastu esitatud süüdistused on erakonna poolt vaadatuna tavaline eraõiguslik vaidlus, mille lahendamiseks on olemas kohus.
"Jaanus Rahumägi ja Robert Antropov on korduvalt erakonda teavitanud selle neid laimava loo eest. Nagu ka on meile teada, et Rahumägile ja Antropovile on korduvalt öeldud, et kui nad ei tee seda, mis soovitakse, siis küllap leidub ajakirjanik, kes teeb sellise loo, nagu raha küsijatel vaja. Oletame, et see Äripäeva tänane ajakirjanduslik konstruktsioon ongi nüüd siis see lugu," selgitas Reformierakonna pressiesindaja Silver Pukk reedel Delfile.
Äripäev saatis Reformierakonna pressiesindajale reedel ka täpsustavad küsimused, et keda nimeliselt Reformierakonnast Rahumägi ja Antropov teavitasid faktist, et neilt nõutakse ähvardamise abil võlga, ja mis ajal täpsemalt erakonda teavitati. Nendele täpsustavatele küsimustele jättis Reformierakond vastamata.
Neljapäeval teatas peaminister ja Reformierakonna juht Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil, et teda ei ole informeeritud, et Jaanus Rahumägilt pressiti välja raha. Ansipi hinnangul peaks poliitik selliste juhtumite korral pöörduma politseisse. Rahumägiga juhtunut ta aga väljapressimiseks ei nimetaks.
Justiitsminister Rein Lang jäi laupäeval juhtumit kommenteerides samuti napisõnaliseks ja oli sarnaselt Ansipiga seisukohal, et erakonna sees pole vaja Rahumägi ja Antropovi küsimusega tegeleda.
Äripäev kinnitab, et tegemist pole kellegi tellimuslooga. Oleme erakondade varjatud rahastamisskeeme uurinud aastaid. Meie käsutuses olevad dokumendid viitavad, et Reformierakonna liikmed võisid oma rahastajaid peita.