Uudised
Sirje Rank
26. oktoober 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IMF: kärpeid tuleb jätkata

Strukturaalseid reforme, mis suurendaksid valitsuse eelarvepoliitika usaldusväärsust ka Eesti eurokriteeriumidele vastavuse hindamisel, on seni alles vähe.

Mis IMFile Eestis praegu enim muret teeb?

Kahju oleks, kui vahetult enne finišit loorberitele jäädakse ja euro käest lastakse.

Kas senistest kärbetest euro saamiseks piisab?

Arvame, et Eestil tuleks rakendada 2010. aasta eelarves täiendavaid meetmed - mõtlen nii tulude suurendamist kui ka kulude vähendamist - 1% ulatuses SKPst. See looks piisava puhvri, mis võimaldaks kindlalt öelda, et tuleva aasta defitsiit on alla 3% SKPst ega kasva ka järgnevatel aastatel. See signaal on oluline.

Kas euro on seda väärt?

Euro on pingutust väärt, Eesti elab heitlikus naabruses. Kriis näitas, et euro isoleeriks mitme riski eest.

Kuidas hindate Eesti eelarvekärbete kvaliteeti?

Meetmed liigituvad kestvateks, nagu käibemaksu tõstmine, ajutisteks, nagu dividendide väljavõtmine, ja sellisteks, mida on kerge tagasi pöörata, kui majandus kasvule pöörab. Eestis on kõiki kasutatud. Sisulisi reforme on seni vähe.

Kui edukalt on kärbitud avaliku sektori palku?

Peamiselt on kaotatud boonused. Jah, kärped on reaalsed, kuid asutused teevad seda erineval moel - mõned kärbivad palku, teised koondavad.

Kas kärped on valikulised või kärbitakse igalt poolt?

Tõsi, 2010. aasta eelarves on jälle mindud n-ö kõigilt-ühe-mõõdu-järgi teed. Meie soovitus on asendada see paremini suunatud meetmetega.

Kas pensione kärpida?

Ei. Ja deflatsioonis pole ka tõstmine niipea aktuaalne.

Kas omavalitsuste kulud on kontrolli all?

Seni küll, kuid nad võivad iga kell kulutama hakata, millest oleks kahju. Mõnel on suured pangahoiused ja nende kasutamist ei saa takistada.

Kas astmeline tulumaks jaotaks kohanemise raskuse võrdsemalt?

Ma ei taha ette kirjutada konkreetseid makse, see on lihtsalt üks viis tulude suurendamiseks. Sama efekti annab erandite kaotamine. Näiteks intressitulu on maksuvaba, selle kaotamisel oleks samuti progresseeruv mõju.

Kas Eesti võiks end rohkem laenurahaga rahastada?

Milleks? Riigil on reservid.

Kuidas valitsus tööpuuduse probleemi paremini leevendada saaks?

Valitsus teeb juba päris palju ja see maksab palju raha. Kui te vaatate, mis eelarvet survestab ja milles seisnevad ohud 2010. aasta eelarvele, siis peamiselt nendes toetustes. Kärpida siit aga ei või.

Mida arvete riigi abiga loodud töökohtadest?

On siin selliseid või? Kui see aitab, miks mitte. Parem kui kodus istuda ja mitte midagi teha. Iseasi, mis see riigile maksab.

Kas teie suhtumine devalveerimisse on muutunud?

Lätlased on teinud väga selge otsuse - nad tahavad fikseeritud kurssi hoida. Argumendid pole muutunud. Otsene risk on praegu väiksem, kuna Läti valitsusel pole praegu rahapuudust. Samas on iga Balti riik erinev - Eesti näitab ilmekalt, et fikseeritud kursiga kohanemine on võimalik.

Meedia andmeil on IMF hoiatanud Rootsi panku, et nad tegevust Balti riikides koomale ei tõmbaks.

IMF, EL ja Rootsi riik panevad siia raha, et stabiilsust hoida. Pangad peavad oma osa andma ja on ka lubanud seda teha, nagu septembris Stockholmis kinnitati. Samas on normaalne, et majanduslanguses laenuandmine väheneb. Kuid me jälgime, et pangad ei tõmbaks raha välja, kui teised raha sisse panevad.

Kas pankadele on põhjust laenude vähenemist ette heita?

Me ei arva, et laenude vähenemise põhjus on pakkumise poolel, pigem pole nõudlust.

Kuidas peaks lahenema erasektori võlaprobleem?

Ühene lahendus pole mõeldav, see kahjustaks Eesti mainet. Võimalik on näiteks tõhustada süsteemi, mis tegeleb nendega, kes on laenudega hätta jäänud. Eesti seaduste järgi on üksikisiku pankroti järel see periood väga pikk, mil inimene peab lõviosa sissetulekust võla katteks maksma. Mitmes riigis ollakse kolme aasta järel võlast vaba.

Kuidas kommenteerite ootusi, et majandus hakkab põhjast läbi saama?

Toibumine tuleb aeglane. Tuleval aastal prognoosime SKP langust, buumiaegsed kasvutempod ei taastu. Endisele tasemele jõuab majandus ehk alles 6-7-8 aasta pärast. Maailmamajanduses on rida riske ja kui need mõjutavad negatiivselt Soomet ja Rootsit, mõjuks see ka Eestile.

Mida saaks valitsus teha majanduse toetamiseks?

Tark on kasutada agressiivselt ELi raha, mida valitsus ka teeb. Selles on Eesti edukam kui mitmed teised riigid. Samuti kuulub siia üleminek eurole, pankadele piisavate puhvrite kindlustamine, pankrotiseaduste ülevaatamine jne.