Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pevkur lõikab ravikulu hoogsama kaarega

Katariina Krjutshkova 27. oktoober 2009, 00:00

Käiku läheb negatiivsele prognoosile rajatud kärpeplaan ja tervishoiuteenuste piirhindu langetatakse 15. novembrist 6 protsenti ehk 300 miljoni krooni võrra.

"Väga raske on ja see on halb otsus," tõdes Pevkur. Negatiivse prognoosi aluseks võtmise tingis äärmiselt kehv sotsiaalmaksu laekumine septembris ja oktoobris. Riigikassasse tuli oodatust 200-300 miljonit krooni vähem. Pevkuri sõnul üllatas niivõrd kehv laekumine ka rahandusminister Jürgen Ligit.

Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liikme Peeter Mardna sõnul teavad kõik juba niigi põhjust, miks reserve kasutusele ei võeta, vaid hoopis kärpeid tehakse. Tema sõnul on avalik saladus, et kärpeotsus tehti eurokriteeriumide täitmise nimel. "Praegu võib ju pealkirjaks panna "Eesti rahva tervis versus euro". Me ju teame, miks haigekassa reserve kasutusele ei võeta," ütles Mardna.

Uue kokkuhoiuplaaniga jäetakse haiglate endi otsustada, millisest otsast nad kulutusi vähendavad. Kuid Pevkur oli nõus, et kõige suurema surve alla satuvad arstide palgad.

Mardna sõnul on õdede ja arstide palk sel aastal juba kümme protsenti vähenenud ja nüüd väheneb veel kaksteist protsenti, kokku siis 22 protsenti. "No seda on natuke palju korraga maha tõmmata," tõdes Mardna.

Mardna hinnangul ei too kärbe kaasa haigemaid inimesi või suuremat suremust. "Selle pärast ei sure, kui finantseerimiselt langeme 2005. või 2006. aasta tasemele," lausus ta. Perearstidelt raha vähemaks ei võeta ja kui inimesed perearsti juures käivad, saavad nad enamikul juhtudel abi edasi.

Ettevõtja Jaak Sulg arvas, et arstid on nõus ka väiksema tasu eest teenust osutama. "Kui on väiksemad probleemid, reageeritakse kiiresti. Kui on kroonilised ja ise tervist rikutud, siis reageeritakse vähem. Ja võib-olla ongi see õige," märkis ta.

Sulg märkis, et uuel aastal võib inimeste tervisele suurt mõju hoopis avaldada stress, mis tuleb hirmust töö kaotada. Ja see omakorda toob kaasa hulga tööprobleeme. Sule arvates tuleks ühiskonnas välja juurida töötajate ja tööandjate seas leviv seisukoht, et haige olemine on häbiasi. "Inimene ikka ei tohiks karta haige olla," lausus Sulg.

Teisalt märkis ettevõtja, et töötajad on juba ajast aega kuritarvitanud haigekassa raha, mistõttu ei juhtu hullu midagi, kui ravikulude pealt natuke kokku hoitakse.

Praegune eelarve kärpeotsus kehtib 2010. aasta lõpuni. Kuigi järgmisel aastal võib majandus kasvumärke näidata, ei pruugi see Pevkuri sõnul sotsiaalmaksu laekumist parandada. Sotsiaalmaksu tõus on otseselt seotud tööhõivega ja praegu näitavad kõik prognoosid, et järgmisel aastal tööpuudus vaid süveneb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:17
Otsi:

Ava täpsem otsing