BÖRS: Hoiusta kroon väga pikaks ajaks

27. oktoober 2009, 08:48

Mõned nädalad tagasi kuulsin raadios Indrek
Neivelti soovitamas neile, kes usuvad euro peatsesse tulekusse, paigutada raha
krooni kümneaastase tähtajaga hoiusele.

Tõsi, täht-tähelt seda soovitust siiski võtta ei saa, sest pangad 10aastase tähtajaga hoiustamse võimalust ei paku (maksimaalne hoiustamistähtaeg on viis aastat), aga tema sõnum oli ühene: need, kes ei karda krooni devalveerimist ning usuvad euro peatset saabumist Maarjamaale, võiks panna säästud nii pikaajalise tähtajaga kroonihoiusele kui võimalik.

Minu arvates on Eesti võimalused minna eurole juba 2011. aastal üsna head. Mäletatavasti nurjus eurole ülemineku esimese katse, mis pidi toimuma juba 2007. aastal, Maastrichti lepingu inflatsioonikriteeriumite tõttu. Nafta ja teiste toorainete hinna tõusu, aga ka ülikiire majanduskasvu tõttu hakkas kappama ka inflatsioon ning eurole üleminek ebaõnnestus. Tänu majanduskriisile on inflatsioon asendunud deflatsiooniga ning Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere kinnitas kuu alguses, et Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikriteeriumi juba lähikuudel.

Aga nende kriteeriumidega on olnud nokk kinni, saba lahti ning nüüdseks on euroga liitumise suurim takistus eelarvedefitsiit. Valitsus tegeleb minu arvates küsimusega väga tõsiselt (seda tõendab Eesti Telekomilt lisadividendide väljakauplemine). Kui nüüd majandus on tõesti oma põhja saavutanud või saavutamas, nagu mitmed ökonomistid ennustavad, siis võivad valitsuse pingutused vilja kanda ning juba 15 kuu pärast on Eesti kroon ajalugu.

Balti riikide kinnisvaraturu kokkukukkumine ning hilisem globaalne finantskriis on viinud kroonihoiuste intressid üsna kõrgele. Kuna kroon on seotud euroga, siis peegeldab intresside erinevus krooni riski, võrreldes Euroopa ühisrahaga. Krooni intressitase hakkas kiiresti langema selle sajandi alguses ning langus kestis 2005. aasta viimase veerandini. Selle peamine põhjus oli usk, et Eesti läheb peagi üle eurole ning kohe pärast positiivset otsust peaksid krooni- ja eurointressid võrdsustuma.

Kuna eurole ülemineku esimene katse läks luhta, siis peaks sama stsenaarium korduma uuel katsel. Tõsi, nüüd on finantsturud tunduvalt ettevaatlikumad, mistõttu on praegu krooni ja eurohoiuste intressitaseme erinevus üsna suur.

Kui aga nüüd selgub, et kevadel saab Eesti eurotsooniga ühinemiseks rohelise tule, peaksid kroonihoiuste intress kukkuma järsult eurointressidega samale tasemele. Praegu on kroonihoiuse intress võrreldes eurohoiuse intressiga suhteliselt kõrge, aga poole aasta pärast ei pruugi see nii olla. Krooni riskitaseme langusele viitavad ka pankade kroonihoiuste intresside langemise üsna kiire tempo.

Muidugi on võimalus, et euroga liitumine lükkub edasi, mistõttu võib kroonihoiuste intress hakata taas tõusma. Aga ikkagi ei ole te raha kaotanud ja ilmselt väga palju kõrgemale see ilmselt ka ei tõuse. Välja arvatud muidugi juhul kui Eestit tabab eelmise aasta Läti või Islandiga analoogiline finantskriis.

Isegi kui vaba raha näiliselt ei ole, võib seda tekitada. Peaaegu kõiki eluasemelaenude võtjaid on viimase aasta jooksul tabanud meeldiv üllatus. Täpselt aasta tagasi hakkas rekordtasemele kerkinud kuue kuu Euribor kukkuma kivina, tänu millele on laenude baasitressi osa laenuvõtjale odavnenud neli viiendikku.

Aga taoline olukord ei kesta kaua. Keskpangad on hakanud juba baasintressi tõstma ja suure tõenäosusega teeb seda aasta jooksul (võib olla juba uue aasta esimesel poolel) ka Euroopa Keskpank, ja laenuintressid hakkavad taas tõusma.

Kuna kiiret majanduskasvu ja sissetulekute suurenemist pole ilmselt niipea loota, tähendab see, et laenuvõtjate finantskoormus suureneb. Seda saaks vähendada, kui paigutada aastataguse ja praeguse laenumakse vahe suurune summa tähtajalisele hoiusele. Kui Euribor kerkib pärast taas rekordtasemele (mis aastataguse keskpankade ja valitsuste rahapumpamise tõttu on tõenäoline), saab need säästud võtta kasutusele ja igapäevakulutuste kallale pole vaja minna. Kui aga intressitase jääb madalaks, annab see võimaluse laen varem tagasi maksta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. October 2009, 09:19
    Otsi:

    Ava täpsem otsing