Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu valmistas analüütikutele üllatuse
Danske Banki analüütikud Lars Christensen ja Violeta Klyviene ütlesid kommentaaris, et kahtlevad numbri tõepärasuses.
Leedu statistikaameti esialgsel hinnangul kahanes Leedu SKP kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes esialgseil andmeil 14,3 protsenti. Teise kvartali 19,5protsendise langusega (korrigeerimata number oli algselt 20,2 protsenti) on SKP kukkumise tempo vähenenud ning viis kvartalit väldanud langustrend murtud - eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas SKP 6 protsenti.
"See on selge märk, et majandus on põhjast läbi," teatas uudise peale Leedu peaminister Andrius Kubilius, lubades samas jätkata valitsuse jõupingutusi riigieelarve tasakaalustamisel.
Paljud analüütikud ootasid Leedus süngemat numbrit - Bloombergi küsitletud kuus analüütikut prognoosisid Leedule ka kolmandas kvartalis keskmiselt 19,5 protsendi suurust SKP langust. Reutersi küsitletud analüütikute prognoos oli -20 ning Danske Bankil isegi -25 protsenti.
"Leiame, et selle numbri kvaliteet on väga küsitav," kirjutasid Danske Banki analüütikud eile Leedu statistikaameti esialgset hinnangut kommenteerides, tuues kahtlustele kaks põhjendust.
Esiteks ei kinnita ei ekspordi, tööstuse ega jaekaubanduse statistika kuude lõikes, et majanduses olukord reaalselt paranenud oleks. Alles eile teatas statistikaamet, et septembris kukkus jaekaubandus Leedus aastatagusega võrreldes 31,9 protsenti ja augustiga võrreldes 10,6 protsenti. Majanduslangus ja maksutõusud on inimeste ostuhuvi järsult vähendanud. Tööstustoodang kahanes kolmandas kvartalis 14,6 protsenti.
Teiseks leiavad analüütikud, et toibumise on tinginud pigem statistilised iseärasused. Seda järeldavad nad sellest, et on suur vahe, kas võrrelda SKP numbrit püsivhindades või jooksevhindades. Püsivhindades kahanes Leedu SKP kolmandas kvartalis läinud aasta sama ajaga võrreldes 14,3 protsenti, jooksevhindades aga 19,5 protsenti. Analüütiku sõnul on väga raske selgitada, kuidas võivad olla SKP hinnamuutuse ja tarbijahinnaindeksi vahel niivõrd suured käärid.
Christensen ja Klyviene jäid endale kindlaks, et Leedus ei ole veel märke majandusolukorra paranemisest, küll aga on seda loota tuleval aastal.
Ka Leedu SEB analüütik Vilija Tauraite möönis üllatust, kuid oli valmis tõdema, et languse põhi hakkab kätte jõudma. "Ootasime vähem järsku langust, kuid sellist numbrit me küll oodata ei julenud. Kvartalite võrdlus näitab, et see võib olla esimene languse lõpu alguse impulss," ütles ta agentuurile Bloomberg. Neljanda kvartali tulemus paraneb analüütiku arvates tänu madalamale võrdlusbaasile veel 3-4 protsendipunkti võrra.
Leedu rahandusminister Ingrida Simonyte ütles 16. oktoobril, et Leedu majandus võib ekspordi toel uuesti kasvule pöörata tuleva aasta teisel poolel. Siiski prognoosib ministeerium Leedule ka tuleval aastal 4,3 protsendi suurust SKP langust.