Suurettevõtjad: ärge puutuge maksundust!

Esmaspäeval avalikustas IMF oma esialgse hinnangu Eesti kohta. Üldhinnang oli positiivne, kuid soovitati vaadata üle maksu- ja sotsiaaltoetuste süsteem ning mõelda pensionireformi peale.

Suurettevõtjad on ühte meelt sotsiaaltoetuste ümbertegemise suhtes. "On lausa inetu, kui 300kroonist lastetoetust makstakse ka jõukate vanemate lastele ja hädalistele enamaks raha ei jätku," oli investor Olari Taal kriitiline.

Taali sõnul käitub Eesti sotsiaaltoetusi makstes nagu väga rikas Põhjala riik, kus on võimalik kõigile ühe kapaga valada.

"Mõned riigid maailmas toimivad veel nii, aga suurem osa on mõistnud, et toetama peab abivajajaid, mitte kõiki ühiskonnaliikmeid ühtmoodi," lausus Taal.

Mis puudutab maksusüsteemi ümbertegemist, siis panustaks Taal eelkõige 2011.-2012. aastatele, mil majanduskriis on taandunud.

"Praegu peame valmistuma ajaks, mil majandus hakkab uuesti kasvama. Ajal, kui masu käib, ei ole mõtet maksusüsteemi ümber teha. Eestis oleks iseenesest aeg terve maksusüsteem ümber teha, sest iga ajastu jaoks on mingi kord hea, aga tulevikus ei pruugi praegune süsteem enam toimida. Olen näiteks seda meelt, et ettevõtete tulumaksu peaksime taastama," rääkis Taal.

Taali sõnul peaks rikkaks saamine olema võimalikult madalalt maksustatud. "Madalate tööjõukuludega ei peleta me noori inimesi Eestist ära. Kui aga ollakse juba rikkaks saanud, siis peaks vara ja luksus olema võimalikult kõrgelt maksustatud," arvas ärimees.

Suurtööstur Jüri Käo on IMFi üsna positiivse hinnangu üle rõõmus.

"See annab Eestist väljapoole hea signaali. Samas ei võtaks ma väga tõsiselt IMFi üleskutseid muuta Eesti maksusüsteemi. Ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole seni suutnud meile sobivat mudelit välja pakkuda. Oleme nende silmis nii pisike ühik, et nad ei ole lihtsalt selliste mudelitega harjunud. Pigem peame hoidma enda maksusüsteemi stabiilsust ja järjepidevust," märkis Käo.

Tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis rääkis Äripäevale, et kõige suurem küsimus on, kuidas vähendada jooksvaid eelarvelisi kulutusi. "Haldusreform on isegi praeguse seisuga pisut pikem teema. Riigi põhiküsimus on praegu ikkagi selles, kuidas teenida rohkem kui kulutada," ütles Kriis.

Tema hinnangul peaks maksusüsteemi reformimisega olema ettevaatlik.

"Ei tea ju, kuidas need uued maksud tööle hakkavad. Isiklikult eelistaksin mitte ühegi uue maksu kehtestamist. Keskkonnamaksud on niigi Eestis ülemäära kõrged. Seetõttu olen veendunud, et eelkõige peab maksusüsteem soosima eksportivat majandust. Kui midagi muuta või täiendada, siis peaks vaatama tarbimise maksustamise poole," rääkis tööandjate esindaja.

Kriis nentis, et meie sotsiaaltoetuste süsteem töötati tõepoolest välja ajal, kui majandus aina kasvas. "Nüüd on selge, et see on üsna ebaefektiivne ja riigile kulukas ülal pidada. Laustoetamise süsteemi, kus ka jõukamate vanemate lastele makstakse toetusi, peaks üle vaatama. Üle peaks vaatama ka kõikvõimalikud eel- ja eripensionid. Tavapensionide langetamisest ma isegi ei räägiks," arutles Kriis.

Kriisi pahandab ka kohalike omavalitsuste juhtide kulutamine.

"Ettevõtjaid ärritas väga Äripäevas avaldatud vallajuhtide palgatabel. Kui seal väikese Luunja valla juht teenis mõni aasta tagasi ligi 100 000 krooni kuus, siis see on juba rahva raha varastamine. Need palgad maksab ju terve ühiskond kinni. Seetõttu ma ei näe mingit võimalust haldusreformi edasilükkamiseks," tähendas Kriis.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul tuleb muuta sotsiaaltoetusi ja kaaluda ettevõtte tulumaksu taastamist.

"Mis puudutab sotsiaaltoetuste süsteemi, mis praegu on ühtlane - kõigile jagatakse natukene -, siis ses suhtes on rahandusminister mõista andnud, et poliitiline kokkulepe süsteemi reformimiseks on olemas," rääkis Josing.

Josingu hinnangul ei pruugi raskel ajal ka vanemapalga maksmise kord kõige mõistlikum olla ja selliseid küsitavusi on sotsiaalsüsteemis palju. Ta ütles, et mõistlik oleks jätta maksusüsteemi korrastamise puhul eraisiku tulumaks puutumata. Samas võiks üle vaadata tarbimismaksud.

"Võimalik, et võiks kaaluda ka ettevõtete tulumaksu taastamist, sest praegu viivad välisfirmad kasumi riigist välja ja meile ei jää nende kasumist sentigi," lisas Josing.

Kärpida oli kahtlemata vaja, kuid praeguseks võiks kärbetest aidata.

Võib ju öelda, et läheme 2005. või 2003. aastasse tagasi, aga kujutage kas või eraisiku tasemel ette, kui teil on teatud kohustused, liisingud, laenud. Need ei muundu teie jaoks viie aasta taguseks summaks ju tagasi. Tõsta võiks eraisiku tulumaksumäära ning taastada ka ettevõtete tulumaksu. Samamoodi, kui puutume tulumaksu, siis võiks ka käibemaksu juurde tagasi tulla. Aga kinnisvaramaks, mis Lätis sisse viidi… Ma ei arva, et see praegusel kriisiajal mingit efekti annaks. Tööpuudus on niikuinii väga kõrge. Suur osa ühiskonnast ei suuda seda vastu võtta. Inimesed saavad töötukassast abi ja tulla siis ütlema, et sa oled küll tubli poiss, aga nüüd maksa maja või korteri eest veel meile see kalõmm ka ära.

IMF ei jaga oma liikmetele käske, vaid oma analüüsidele ja kogemusele toetudes annab soovitusi, mida kohalikud poliitikakujundajad saavad arvestada.

Fondi sõltumatu hinnang, et eurole ülemineku kriteeriumide täitmine 2009. ja 2010. aastal on realistlik, on oluline signaal eelkõige meile endile, aga ka välismaailmale. 2010. aasta osas on IMFi prognoos pessimistlikum, mistõttu soovitatakse tekitada teatud tugevusvaru kindlalt kriteeriumi piiresse mahtumiseks. Valitsuses me kindlasti arutame seda ja muid IMFi soovitusi.

Võimalike sammude ajastus ei ole otsustatud. Esikohal on risk kohalike omavalitsuste puudujäägi kasvuks. Selles vallas plaanime nii lühema- kui ka pikemaajalisi meetmeid.

Üldistavalt saab öelda, et vaja on nii kulu- kui ka tulupoole meetmeid, et taas tasakaaluni jõuda.