Eesti poliitiline valik: maksame põlevkivielektrile peale

28. oktoober 2009, 17:34

Eesti on otsustanud Narvas valmis ehitada
vähemalt ühe uue põlevkiviploki, ehkki Euroopa Liidu heitmekaubanduse reeglite
muutumine 2013. aastal muudab põlevkivielektri tõenäoliselt väga kalliks ning
seab investeeringu majandusliku põhjendatuse küsimärgi alla.

Seda enam, et hiljemalt aastast 2013 käivitub Eestis vaba elektriturg.

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõus on Eesti valitsus ette näinud põlevkivist elektri tootmise toetusskeemi, mille järgi põhivõrguettevõtja OÜ Elering maksaks aastas maksimaalselt 1,2 miljardit krooni põlevkivielektri tootmisele toetust, rääkis täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel Eesti Pangas toimunud energiaalasel seminaril.

Toetuse tegeliku suuruse määrab heitmekvoodi hind – kui see on alla 10 euro tonnist, siis toetust ei maksta. Sealt edasi toetuse suurus järk-järgult kasvab. Maksimum on 1,2 miljardit krooni. Plaan on toetust maksta kuni 20 aasta jooksul.

„Mida madalam on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisemad on Narva jaamad turul,“ ütles Kisel.

Einari Kiseli sõnul seisaksid Narva plokid n.ö reservis ning käivitataks siis, kui vabal turul kujunenud elektri hind on selline, et ka põlevkivielekter suudab konkureerida. Kui suvekuudel elektrist turul ilmselt puudus ei tuleks – elektrit võivad börsile tuua nii Venemaa kui teiste riikide müüjad (Soomes näiteks on suurte paberitööstuste sulgemine elektritarbimist järsult vähendanud ning lähiaastatel peaks valmima Olkiluoto uus reaktor) - siis talvel võib kitsas kätte tulla. Kiseli sõnul töötaksid plokid aastas 2000-6000 tundi, sõltudes CO2 kvoodi hinnast.

„Milleks siis üldse ehitada? See on poliitiline otsus,“ ütles Kisel.

Riigi toetus tuleks elektri hinnale otsa – rehkenduste järgi 15 senti kWh kohta. Et seda vältida, taotleb Eesti riik praegu Euroopa Komisjonilt luba korvata see toetus tulust, mida riik hakkab saama saastekvootide müügist (see summa võib sõltuvalt kvoodi hinnast ulatuda aastas 6-12 miljardi kroonini). Uus kauplemiskord, kus kõik kvoodid pannakse oksjonile, käivitub ELis 2013. aastast. ELi kontekstis oleks tegemist riigi abiga ühele investeeringule, mistõttu Eesti peab Brüsselist esmalt loa saama.

Uusi energiaplokke sunnib rajama ELiga liitumisel võetud kohustus, mille järgi vanu põlevkiviplokke pärast 2016. aastat enam elektritootmiseks kasutada ei või.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. October 2009, 18:34
Otsi:

Ava täpsem otsing