Halvaks autojuhiks sünnitakse

28. oktoober 2009, 19:45

Halvad autojuhid võivad nüüdsest oma
saamatuses geene süüdistada. Uue uurimuse kohaselt on tervelt 30 protsendil
ameeriklastest geenivariant, mis teeb neist ülejäänutest oluliselt viletsamad
autojuhid.

„Simulaatoriga läbiviidud katses tegid vastava geenivariandiga inimesed keskmiselt 20 protsenti enam vigu,“ ütles Steven Cramer California ülikoolist.

Kõnealune geenivariant piirab lühendi BDNF (brain-derived neurotrophic factor) all tuntud valgu kättesaadavust. Varasemad uuringud on näidanud, vastava geenivariandiga inimesed taastuvad infarktist halvemini ning konkreetse ülesande sooritamisel, näiteks autojuhtimisel, tegeleb ülesande koordineerimisega väiksem osa inimese ajust, kirjutas Physorg.

„Tahtsime uurida, kas vastav geenivariant tõepoolest takistab inimestel keerulisema motoorse ülesande sooritamist. Valisime autojuhtimise, sest see on kompleksne tegevus ning enamik inimesi valdab seda,“ ütles Stephanie McHughen, kelle juhtimisel läbiviidud uurimus avaldati ajakirjas Cerebral Cortex.

Testi tegid 29 inimest, kellest seitsmel vastav geenivariant ka esines. Katsealused sõitsid simulaatoril 15 ringi, mille käigus tuli läbida mitmeid erineva raskusastmega kurve. Testi korrati uuesti neli päeva hiljem. Selgus, et nö vigase geenivariandiga inimesed ei püsinud rajal nii hästi ning õppisid eelmisest sõidukorrast vähem.

Siiski ei saa öelda, et antud geenivariant oleks ainult halb. Näiteks on uuringud näidanud, et neurodegeneratiivsete haiguste põdejatel aitab ta kauem teravat mõistust säilitada. „Näib, justkui oleks loodus üritanud erinevaid variante katsetada,“ ütles Cramer. „Kui tahad õppida uusi asju, siis pole ta hea, aga kui tahad kõrge vanuseni erksa mõistusega olla, siis küll,“ lisas Cramer.

Kommertstesti vastava geenivariandi olemasolu kindlaks tegemiseks konkreetse inimese genoomis ei ole veel olemas. Sellise testi olemasolu tekitaks rohkelt paksu verd, sest kindlasti leidub nii neid, kes sooviksid autorooli lubada edaspidi ainult nö õigete geenidega inimesi, kui ka neid, kes sellisest diskrimineerimisest midagi kuulda ei taha.

„Siiski oleks väga huvitav teada, kui paljudel liiklusõnnetuste põhjustajaist vastav geenivariant esineb,“ ütles Cramer.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. October 2009, 19:45
Otsi:

Ava täpsem otsing