Kliima läheb Ülemkogul kuumaks

29. oktoober 2009, 07:41

Eesti leiab, et praegu pole õige laskuda
detailsetesse nägelustesse, mis ei lase Euroopa Liidul Kopenhaageni
kliimakonverentsi eel ühisele positsioonile jõuda.

Täna algaval Ülemkogul teevad ELi liikmesriikide juhid uue katse - nädal tagasi ELi rahandusministrid kokku leppida ei suutnud.

"Kõik riigid peavad panustama, välja arvatud kõige vaesemad, ja Euroopa Liidus ei ole kõige vaesemaid riike," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Ligi sõnul ei ole Eesti liitunud ELis Ida-Euroopa riikidest moodustunud grupiga, kes nõrgale majandusolukorrale viidates ei taha liigseid lisakohustusi. Ehk siis anda üle jõu käivat panust ELi plaani rahastada kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamist ka maailma kõige vaesemates riikides.

Ida-Euroopa jäik vastuseis
"Me ei saa aktsepteerida, et ELi vaesemad liikmesriigid annavad ebaproportsionaalselt suure panuse, et Euroopa rikkaimad riigid saaksid aidata maailma kõige vaesemaid riike," ütles nädal tagasi Poola rahandusminister Jacek Rostowski.

Ligi sõnul leiab Eesti, et Euroopa peab kliima teemas liider olema ja riigid, kes väga kõvasti protestivad, ei käitu protsessi takistades päris õigesti.

Euroopa Komisjoni hinnangul vajavad maailma vaeseimad riigid kliima soojenemisega võitluseks aastas umbes 100 miljardit eurot, millest ELi osa võiks olla 15 miljardit. Kõik numbrid on siiski alles lahtised ja üsna tõenäoline on, et Brüsselis täna-homme veel midagi konkreetset lukku ei lööda.

Vaidluse koht on seegi, mis saab aastaks 2012 kasutamata jäänud heitmekvootidest, mille müügist teiste seas Eesti edaspidi kopsakat tulu loodab. Saksamaa leiab, et kasutamata kvoot tuleks tühistada. Eesti, samuti Poola tahaks võimalust kvoodi ülejääki uude perioodi üle kanda.

ELi riikide nägelemine ja ühise positsiooni viibimine riskib välisilmale saata järjekordse signaali ELi impotentsusest, mis seab omakorda küsimärgi alla Euroopa Liidu enda deklareeritud soovi üleilmsetel kliimakõnelustel kaalukat osa etendada.

Kellest saab ELi president?
Ülemkogul jätkuvad tõenäoliselt ka arutelud ELi uute võimupositsioonide mehitamiseks, ehkki ametlikult seda päevakorras pole. Seda põhjusel, et Lissaboni leping, mis need ametikohad loob, on jätkuvalt kinni Tšehhi presidendi Vaclav Klausi allkirja taga.

Samal põhjusel pole praegu veel selgust ka järgmise Euroopa Komisjoni suuruse üle, kus Lissaboni leping kindlustaks igale riigile oma voliniku.

Euroopa Liidu esimese presidendi ametikohale on praegu kaks peamist kandidaati - Briti endine peaminister Tony Blair ja Luksemburgi pea- ja rahandusminister Jean-Claude Juncker.

Kuna need nimed tekitavad nii tugevat poolt- kui ka vastuseisu, pole välistatud, et ametisse asub lõpuks väiksema kaliibriga kompromisskandidaat.

MIS ON MIS
ÜRO Kopenhaageni kliimakonverents
Taani pealinnas 7.-18. detsembrini toimuva kliimatippkohtumise eesmärk on välja töötada jätkulepe kliimakaitsemeetmeid sätestavale Kyoto protokollile, mille kehtivus lõpeb 2012. aastal.
Eesmärk on piirata globaalne soojenemine 2 oC-le.
Investeerimisotsuste tegemiseks on ettevõtted huvitatud konkreetsetest kokkulepetest.
TAUST
Mida valitsusjuhid Brüsselis arutavad?
Majanduse olukord - millal ja kuidas kõrvaldada majandusest riiklikud tugimeetmed.
Finantsjärelevalve - kokkulepe makrotasandi järelevalve korralduses, mis peaks edaspidi hoiatama ka uute laenumullide eest.
Läänemere strateegia - Ülemkogu kiidab strateegia heaks. Eesti näeb selles võimalust edendada konkreetsete tegevuste kaudu piirkondlikku koostööd ja arengut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. October 2009, 07:41
Otsi:

Ava täpsem otsing