Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametnik, teata laristamisest!
Eilse Äripäeva esikaanel oli Jõgevamaal Puurmanni vallas asuv jahimaja Trofee. Ilus maja, aga tähelepanukeskmesse sattus see hoopis kriisiaja kohta imeliku rahaga ümberkäimise tõttu põllumajandusministeeriumis. See on üks paikadest, kus ministeerium on korraldanud tänavu koolitusi ning tänagi sõidavad sinna nn eduka suhtlemise koolitusele ministeeriumi ja PRIA siseaudiitorid.
Need üritused on vaid murdosa põlluministeeriumi selle aasta pikast-pikast koolituskalendrist, võõrustajana mitmed puhkekülad, turismitalud, jahimajad üle Eesti. Ja kõik see omakorda on vaid osa, kuigi üsna märkimisväärne, riigiasutuste tänavustest koolitustest.
Riigiasutuste õpituhina rahuldamise peale saab muidugi vaadata ka kui raskel ajal riigi Eesti ettevõtjate toetamisele. Aga see on ka ainus ja seejuures väga kergekaaluline argument miljonite kroonide kulutamisele, sest praegu on riigil iga sent arvel ning tikutulega otsitakse, kust veel vähegi oleks võimalik riigi kulutusi kokku tõmmata.
Indiasse niisutussüsteemidest kõnelevale konverentsile sõidu põhjendamiseks seda argumenti ka vaevalt kasutada saaks - meil probleem rohkem liigveega ja pole just kuulda olnud, et Eestil on seda kavas Indiasse eksportida.
Äripäeva meelest käituvad riigiasutuste tippjuhid väga vastutustundetult. Meenutagem ministrite möödunud aasta lõpus ja sel kevadel avaldatud ägedat vastuseisu rahandusministri nõudele kärpida nende haldusala tänavusi eelarveid - see polevat kohe mitte kuidagi võimalik.
Selgub, et miljoneid kroone saanuks kokku hoida juba kahepäevastelt koosviibimistelt Eesti looduskaunites kohtades. Suur osa eraettevõtteist on oma koolituseelarved nulli viinud. Maksumaksjate arv kahaneb ja töötute arv suureneb päevadega. See paistab poliitikuist ministritele ja tippametnikele ilmselt mingi muu maailmana, mis neile kuidagi korda ei peaks minema.
Otsustajate peades ei ole midagi muutunud ja see ongi hirmuäratav. Riigiasutused panid eelmise aasta lõpus huugama 5,2 miljardit krooni. See summa võimaldanuks tänavu väiksemaid kärpeid.
Meil on ees aasta-kaks otsustavat kuud. "Tippude" senise käitumise põhjal on põhjust karta aastalõpu ostupralle kordumist. Selle vältimiseks kutsub Äripäev ametnikke teatama laristamisest oma asutuses. Usume, et enamik avalikus sektoris töötavaist inimestest ei kiida heaks mõttetuid kulutusi heal ajal ja veel vähem pillerkaaritamist kriisi ajal, eriti kui samal ajal on vähendatud nende palku.
Kui peaminister Andrus Ansip laseb oma kabinetiliikmeil vanas vaimus raha tuulde loopida, võivad Eesti inimesed unustada Ansipi kinnitused, et valitsus teeb kõik selle nimel, et euro tuleks Eestis käibele - sel juhul on see puhas vale.
Autor: ÄP