Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad: rohkem koostööd ja inimlikkust

30. oktoober 2009, 07:00

Ühte valdkonda, mis järgmisel aastal kasvu
ning edetabelivõidud toob, maakonna TOPides figureerinud ja mullu kordades
kasvanud ettevõtjad nimetada ei teadnud. Küll rõhuvad ettevõtjad raskel ajal
koostööle.

Äripäeva koostatud maakondade edetabelites kasvatas aastaga käivet enim ehk ligi neli korda Hiiumaal 18 aastat tegev olnud perefirma LeVa AS. Lembit Vainumäe, kes firmat abikaasaga juhib, vastas Äripäeva küsimustele.

Milliseks Teie ettevõttele see aasta kujuneb?

Sel aastal tuleb miinust 200 000 kuni 300 000 krooni. Aga ma olen sellega arvestanud. Riigihangetega on Hiiumaal sel aastal halvasti, ükski kohalik firma pole ühtegi võitnud. Ja siis, kui minnakse võitjafirmale allhanget tegema, siis on summad ju hoopis teised.

Mida saaks teha Hiiumaal ja Eestis üldiselt, et hakkaks paremini minema?

Mina rääkisin juba kümme aastat tagasi, et kõige tähtsam on koostöö. Meil pole aga koostööd! Kui ühel või teisel on probleemid, siis tuleb appi minna ja vastupidi. Kui õigel ajal asjadest räägitakse, siis need ei lähe nii metsa kah! Rohkem inimlikku lähenemist.

Millest see tuleb, et koostööd pole ja hoitakse omaette?

See on Eestis üleüldine probleem. Eestlane tahab kõiki asju omaette ajada. Ükskord saunalaval meestega lobisedes kuulsime, et üks ettevõte on teisele 700 000 krooni võlgu ja ei maksa võlga ära. Kuid uurides, kes see on, et oskaks ise eemale hoida ja teaks teisi ka hoiatada, siis too rääkija keeldus nime ütlemast. Tõelise eestlase parim magustoit on teine eestlane vist küll!

Tundub, et Hiiumaal käib konkurents stiilis "küünarnukiga kõhtu"?

Ma nii ei oska öelda, mina tulin Hiiumaale perega elama aastal 1982. Olen ellu jäänud, kuid selleks on tehtud ka palju tööd. Olen alati öelnud ja ütlen ka edaspidi, et Hiiumaal on kohalik maffia. Mõned hakkavad võib-olla naerma, kuid kõik hiidlased on omavahel ju sugulased. Katsu sa midagi valesti teha, siis puksitakse kohe välja.

Ometi on Teie ettevõte olnud Hiiumaal edukas.

No jah, ikkagi 1990. aastast oleme tegutsenud. Ma olen kogu aeg usaldanud oma seitsmendat meelt. Kui tunnen, et võib inimesi tööle juurde võtta, siis võtan. Ja kui pole hea aeg, siis ei võta. Mu seitsmes meel on mind siiani kogu aeg aidanud.

Mandrile pole plaaninud tööd tegema tulla?

Oleme käinud tegemas küll. Kuid kuna tööl on kohalikud hiidlased ja kõik on korralikud pereinimesed, siis nad ei taha sinna mandrile nädalateks ja kuudeks minna. Nad on pigem nõus siin pisut vähem palka saama, aga nad tahavad, et nad saaksid ikkagi kodus oma perega olla. Lisaks on neil ju ka kartuli- ja heinamaad.

Tundub, et kriisiaeg on mõnedele ettevõtetele andnud võimaluse pugeda selle taha, et ressurssi pole, ja siis oodatakse n-ö kaevikus vaikselt paremaid aegu. Või siis tõesti ei ole kellelgi raha - mida Teie sellest arvate?

Vaadates ettevõtja seisukohast, siis mina näiteks ei võta dividende välja, vaid jätan need halbadeks aegadeks, et oleks vajadusel kate.

Praegu on just selline aeg, kus on oma töölistega võimalik kõik asjad korda teha, kui on vana rasva või säästetud raha. Meil eestlastel on ju see komme, et mida rohkem dividende välja võtad, seda kõvem vend oled. Ehk pääseb siis isegi Äripäeva dividendide TOPi!? Ja siis need ettevõtjad räägivad, et pole raha ega midagi. Tegelikult tulevad ju ka kliendid palju meelsamini firmasse, kus on kõik korras.

Mis valdkonnad võiksid järgnevatel aastatel edu tuua nii Hiiumaal kui ka Eestis tervikuna?

Meil on juba aastaid üleval probleem, et Hiiumaal pole oma tapamaja, inimesed veavad loomi mandrile. Kui meil oleks aga oma tapamaja, siis oleks elu palju lihtsam. Inimestel tuleks usk tagasi. Sest siin on aina rohkem hakatud kasvatama lambaid ja ka sigala toimib. Me võiksime seda kõike ise siin teha.

Terve Eesti plaanis võiks olla perspektiivikaim kõik see, mis kaasneb söögiga. Kui inimene võib kõikidest hüvedest ja nipsasjakestest ära öelda, siis süüa on ju vaja. Ei kao see kana-, looma- ega kartulikasvatus kusagile.

Mis Te arvate, millise suuna võtab majandus uuel aastal? Räägitakse, et 2011. aastal hakkab kõik juba n-ö kasvama.

Kui ainult press seda masendust vähem trükiks. Loomulikult on vaja teada ka neist asjust, kuid see on jube laviin, mis pidevalt peale tuleb, et kõik on nii halvasti.

Kui hakkaks äkki teistmoodi mõtlema, otsiks üles head asjad ja kirjutaks neist. Süstiks inimestele rohkem positiivsust.

See tõstaks ka üleüldist meelsust.

Ettevõtjad: kevad määrab
Maakondade edukamad vaatavad järgmist aastat ettevaatlikult. Kasvu julgevad oodata vähesed, pigem nähakse stabiliseerumist ning kevad teeb selgeks firmade elujõu.

Kasvuks peaks tööpuudus tagasi tõmbuma ning Eesti peamiste ekspordisihtriikide majandus ees teed näitama.

"Enne kui Eesti majandus kasvama hakkab, peab Euroopa majandus ees kasvama hakkama, Eesti üksi siin ei kasva ju kuhugi," selgitas Saaremaa parima, Baltic Workboats ASi üks omanikest Margus Vanaselja.

"Mina näen, et tööpuudus on praegu nii suur, et 2010. aastal helged ajad veel ei tule," lisas Nitrofert ASi tegevjuht Aleksei Nikolajev. Kui töötute arv hakkab vähenema - ja mitte ainult tööturuametis arvel olevate oma, vaid reaalselt -, siis võib tema sõnul loota, et asjad hakkavad paranema.

Jõgevamaa edukaima, TK-Team ASi tegevjuht Ants Reinumägi leidis samas, et majandus on juba stabiliseerunud. "Kui vaatame ümberringi toimuvat - siis mõni ütleb, et põhi on käes, aga kas selles põhjas on ka auku. Aga mina ütlen, et jalad on põhjas ja mitte põhjamudas," lisas Reinumägi. "Kes on olukorrast teinud järeldused, on kulusid kokku tõmmanud. Kes ei ole, need lõpetavad pankrotiga." Küll on tema sõnul selge, et viimase majandusõitsenguaegseid tõuse enam ei tule, majandus kosub aastas kuni 1,5% võrra.

Kel kevadel hing sees, see jääb elama
Suuresti riigieelarvest sõltuv, meditsiinitehnika hulgimüügiga tegeleva Raplamaa ASi Semetron tegevjuht Toomas Kornet ootab järgmiselt aastalt, et hullemaks ei läheks. "Mõningast tõusu ootame 2011. aastalt. Kuid seda pidu, mis oli 2007 ja 2008, ei tule vähemalt niipea," arvas ta.

Langust ootavad sektorilt aga veel ka järgmisel aastal ehitajad, kus järgmine aasta alles toob õige korrastumise, sest odavalt võidetud hangete tõehetk koidab ning ehitushind stabiliseerub. "Enne 2-3 aastat paranemismärke ei ennusta. Turg stabiliseerub selles mõttes, et need, kes on jäänud, need on jäänud," kommenteeris Semuehituse omanik Meelis Munski. Sama meelt on Ehitusfirma Rand Tuulberg ehitusjuht Priit Vakmann. "Ehituse valdkonnas jätkub ilmselt ka 2010. aastal langustrend ennekõike mahtude arvel."

"Tuleb külm talv ja need, kes aprilli lõpuks pooltühja kõhu või vähese toiduga elus on, need jäävad elama," lisas Viljandimaa ehitusfirma VMT Ehitus tegevjuht Villu Maamägi.

Parimaist kasvasid mullu kõik
15 maakonna võitjafirmade majandustulemusi läbib ühine joon - kõik kogusid käibele ja kasumile jõudsalt lisa.

Esikohtadest enim, ligi kolm korda suurendas käivet Järvamaa parim, põllumajandusehitiste projekteerimise ja ehitusega tegelev AS Agribalt, mille tegevjuht Artur Gavronski sõnul on sellise tulemuse taga nii aastatepikkune töö kui ka eelmise aasta suuremate projektide realiseerimine. Tänavu ootab ettevõte aga kuni neljakordset käibelangust, sest praegu sisuliselt investeeringuid ei toimu.

Kasumit lisas esimestest protsentuaalselt enim, 1800% Lääne-Virumaa ehitusfirma Viru Konsortsium, mis realiseeris 2008. aasta lepingud. Sel aastal vähenevad tulemused aga kõvasti - tegevjuhi sõnul jääb käibest ilmselt alles pool, tulemuseks loodetakse kasumit.

ÜKS KÜSIMUS: Millised valdkonnad toovad järgmisel aastal edu?
Vello Saar, Värska Sanatooriumi tegevjuht, käibe kasv 1,57 korda
Uue aasta perspektiivikate valdkondade ennustamiseks pole suurt tarkust vaja - jaekaubandus ja toiduainetetööstus, sest inimestel peaks kõht ikka täis olema. Meie enda sektor on loomulikult tugevama surve all ja siin võib tulla langus.

Peeter Vestung, OÜ Fertum Holding ehitusjuht, käibe kasv 2,29 korda
Praeguses raskes majanduslikus olukorras tagab edu paindlikkus ja operatiivsus. Järgnevate aastate edu sõltub suuresti ehitusturu jätkusuutlikusest ja Euroopa Liidu toetuste kasutamise efektiivsusest.

Madis Lepp, Mulgi Reiside tegevjuht, käibe kasv 2,56 korda
Uuel aastal tagab edu õigete otsuste tegemine õigel ajal, samuti nende kvaliteet, ega siin suurt kosmoseteadust ei ole. Samuti kõva töö. Riigihanget võib võita suure alapakkumise tegemisega, kuid see pole jätkusuutlik. Hind peab olema soodne, kuid ka teenus peab olema hea. Eestis on koostööd vähe, ettevõtted on eraldi. Konkurenti kardetakse väga, samuti abi küsida. Eestisse on rohkem ajusid tarvis. Uuel aastal võib edu tuua mõni tootmissektor. Ettevõte saab olla edukas siis, kui ta midagi toodab. Peab looma mingit väärtust. Miks mitte ka mõni põllumajandusega seotud äri.

Jaak Kivisild, Transring Tartu OÜ omanik, käibe kasv 3,05 korda
Kui transpordivaldkonnas midagi soovitada, siis võiks teha rohkem sellist otsast lõpuni logistilist ahelat. Üksinda veod pole nii tulukad.

EDETABEL
Käibe ja kasumi põhjal edukaimad

Käibeliidrid, käive mln kroonides
1. Rimi Eesti Food AS, jaekaubandus, Harjumaa, 6124,4
2. Magnum AS, ravimite hulgikaubandus, Harjumaa, 3205,5
3. Nordmet AS, metallide hulgikaubandus, Tartumaa, 2711,8
Suurimad käibekasvatajad, kasv kordades
1. LeVa AS, ehitus, Hiiumaa, 3,80
2. Agribalt AS, põllumajandusehitus, Järvamaa, 3,77
3. Semuehitus AS, ehitus, Võrumaa, 3,37
Kasumiliidrid, kasum mln kroonides
1. Nitrofert AS, keemiatööstus, Ida-Virumaa, 719,3
2. Kunda Nordic Tsement AS, ehitusmaterjalide tootmine, Ida-Virumaa, 420,2
3. Viru Keemia Grupp AS, keemiatööstus, Ida-Virumaa, 232,8
Parimad kasumikasvatajad, kasumi kasv mln kroonides
1. Nitrofert AS, keemiatööstus, Ida-Virumaa, 548,7
2. Filter AS, katelde ja põletite hulgimüük, Harjumaa, 57,4
3. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, ehitus, Tartumaa, 36,4
Kõige kasumlikumad, rentaablus protsentides
1. Roger Puit AS, metsamajandus, Viljandimaa, 364,71
2. Metsamaahalduse AS, metsamajandus, Viljandimaa, 77,83
3. Tiigi Keskus AS, kinnisvara, teraviljakäitlus, Tartumaa, 70,99
Mullu veidi enam kui viiendikku turust omanud jaemüüja Rimi Eesti Food kasvatas eelmisel aastal käivet 8 protsendi võrra ja opereeris aasta lõpuks Eestis 74 kauplusega. 2008. aastal avati üheksa uut poodi.
Balti riikidest on sel aastal Rimi käive kahanenud kõige vähem Eestis, kus tagasiminek ulatus seitsme protsendini. Septembris kahanes firma käive Eestis 11% võrra.
Ligi neli korda suurendas eelmisel aastal käivet pea 20aastase ajalooga Kaja ja Lembit Vainumäele kuuluv väike, kolmele inimesele tööd andnud Hiiumaa ehitusfirma AS LeVa. Absoluutnumbrit pole, tõsi küll, väga suured - 1,3 miljonilt 4,9 miljonile kroonile. Teisalt jälle on ettevõttele taustaks jahtuv ehitusturg ning tihenev konkurents.
Enam kui miljonikroonise hüppe tegi ka LeVa kasum, poole miljoni kroonisest kahjumist sai ligi 800 000kroonine kasum.
Enim võttis absoluutnumbrites kasumile juurde Ida-Virumaa ja Äripäeva maakondade TOPide selle aasta edukaim, mineraalväetiste tootmise ja turustamisega tegelev AS Nitrofert, mis teenis 2007. aasta tulemusele lisaks enam kui pool miljardit krooni - kogutulemuseks 719 mln krooni.
Viimased aastad pole Nitrofert kasumit jaganud ja jaotamata kasumit on omakapitali kogunenud ligi miljardi krooni jagu.
Samas on teistel ettevõtetel järgmisel korral hea võimalus esimeseks pürgida, tänavu Nitroferdi tootmine seisab ning eeloleval sügis-talvel ilmselt ka ei käivitu.
Protsentuaalselt lisas kasumile enim Lääne-Virumaa edukaim, ehitusfirma Viru Konsortsium, mille 663 000kroonisest kasumist sai aastaga enam kui 12 mln krooni kasumit.
Enam kui 360% rentaablust näitav Roger Puit AS on 1995. aastal asutatud metsa ülestöötamise, väljaveo, metsamaa ostu ning materjalimüügiga tegelev ettevõte. Jaanuari seisuga kuulus ettevõttele enam kui 7000 hektarit kinnistuid.
Rentaabluse muljetavaldava suuruse põhjuseks on põhivara müük, mis andis 18 mln kroonise käibe juures 65 mln krooni kasumit.
Mullu andis kolmele eraisikule - Margus Meimer (40,45%), Mati Seppo (35,96%) ja Siim Sillamaa (23,6%) - kuuluv Roger Puit tööd 20 inimesele.
tagasivaade
Mullune esikolmik mängiti tänavu ümber

Maakondliku edetabeli esikolmik aasta tagasi:
Balti Investeeringute Grupi Pank AS
AS Ecometal
UPM-Kymmene Otepää AS
Aasta tagasi võitis Äripäeva maakondlike TOPide võitjatest koostatud pingerea teist aastat BIG, kes lubas kiireimat teed rahani.
Ettevõtte juhatuse esimees Targo Raus võttis võidu vastu nagu ühele eestlasele loomuomane, võimalikult väheste emotsioonidega.
"Möödunud aasta oli BIGile kindlasti edukas, aga konkreetse TOPi võidu kontekstis ei oska ma seda kommenteerida," vastas Raus. Tegelikult polnud tal põhjust nii tagasihoidlik olla, sest aastaga on ettevõtte käive kasvanud üle kahe korra, liginedes nüüd 600 miljonile kroonile. Kasum on kasvanud 15 miljonit krooni.
Teisele kohale tulnud Ida-Viru maakonnas akusid ümbertöötleva Ecometali juht Marja Kiristaja oli märksa rikkalikemate emotsioonidega. "Oi-oi-oi," hüüatab Kiristaja uudise peale. Ja seda põhjendatult. Nimelt ei pääsenud ettevõte möödunud aastal kõne all olevas edetabelis isegi esimese 15 hulka.
Erinevalt enamikust Eesti ettevõtjatest, kes meie majanduse vähikõndi silmaotsaski ei salli, nägi kolmandal kohal maandunud Valgamaa vineeritootja UPM-Kymmene Otepää juht Ando Jukk selles hoopis head.
"Majanduslanguse ajal on metsatööstus atraktiivsemaks muutumas. Need, kel täna on rahapuudus, lähevad nüüd vast rohkem erametsaomanikena metsa raha järele," selgitas Jukk, kelle juhitav ettevõte suutis aastaga kasumi tervelt kahekordseks kasvatada.
tasub teada

Metoodika
Äripäeva TOPi lähteandmed on kahe viimase majandusaasta müügitulu, kasum/kahjum enne makse ja omakapital kokku aasta lõpus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. October 2009, 09:31
Otsi:

Ava täpsem otsing