Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Masu jätab kivi kivi peale siiski alles
Ehitised ei teki nii nagu vanadel headel aegadel. Kinnisvarahinnad ei kasva nii, nagu harjunud oleme.
Eelarvereal on tavapärasega võrreldes ootamatult pisikeseks kahanenud summa. Pole aga halba heata: vast on just seesama paljukirutud masu üks põhjus, miks jääb lõhkumata nii mõnigi väärtuslik, kuigi kinnisvarahai pilguga hinnates mõttetu maja ja miks on võimalik mitu korda mõelda ning alles seejärel teha.
Vast on just seesama paljukirutud masu ka põhjus, mis sunnib avarama pilguga ringi vaatama ja uusi tegutsemisvõimalusi leidma.
Uhkete juugenddetailidega sajandivanuse Mulgi häärberi kordategemise ja uue kasutusotstarbe saamise lugu on üks näide õnnestunud mõõduvõtmisest ja selle vahvast tulemusest. Sisuliselt tuleroaks mõeldud õnnetust varemest on taas saanud uhke häärber.
Sarnaselt Mulgi häärberi korrastajatega usub ka selles Oma maja numbris portreteeritud sisearhitekt Priit Põldme, et Eesti on tegelikult avarate võimaluste maa.
See on maa, kus tegijail on võimalus vabalt areneda ja tegutseda, maa, kus ka algajal on hea idee korral võimalik kiiret tunnustust leida.
Ja nii saab vana maja taas korrastatud ning uus arhitektuur võib uusi avarusi näidata. Otsekui villa mererannal, kus tee saab osaks hoonest ning mätaskatus osaks ümbritsevast niidust.
Kui nutt ja hala hetkeks unustada, siis võib selguda, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi vast ikka saab.