Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osa fonde valis väiksema kasumi
Swedbanki investeerimisfondide juhi Agnes Maki sõnul said ka nemad väärtpaberite tagasiostupakkumise, kuid ei pidanud seda aktsepteeritavaks. Ka enamik väikeinvestoreid ei ole pakkumist vastu võtnud. SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing seevastu nimetas emitendi pakutud allahindlust väikeseks ja müümisotsust põhjendatuks. Emissioonist ligi 60% olid märkinud SEB fondid, kes kõik odavmüügiga kaasa läksid.
Aeroc tegi omal initsiatiivil pakkumise, et ostab võlakirjad investoritelt tagasi enne tähtaega, kuid allahindlusega.
Tehingud toimusid lõviosas suvel ja sügisel ehk vaid loetud kuud enne võlakirjade tähtaega detsembris, mil Aeroc peab võlakirjad nominaalhinnaga lunastama või täiendava intressi eest pikendama. Pole põhjust arvata, et ettevõte oleks plaanipärase lunastamisega jänni jäänud, kui võlakirjade ennetavaks tagasiostmiseks raha leiti, lisaks on tegemist rahvusvahelise kontserni eduka osaga.
Pärast kahte ja poolt aastat olid fondid investeeringult nõus teenima vaid mõneprotsendist kasumit, selle asemel, et mõne kuu pärast väljuda investeeringust vähemalt paarikümne protsendi suuruse kasuga või teenida emissiooni pikendamisega täiendavat intressi. Samas on pensionifondide juhid alati toonitanud investeeringu pikaajalisust.
Küsimusele, kas Aeroc oleks võlakirjad tähtajal nominaalhinnaga lunastanud, kui enamik investoreid oleks allahindlusega kiirmüügist keeldunud, vastas firma juht Ivar Sikk, et kuna 70% võlakirjadest on juba allahindlusega tagasi ostetud, oleks küsimusele vastamine spekulatsioon.
Samas nentis ta, et Aeroc Internationalil on tehased neljas riigis ja toodangut turustatakse 11 riiki. Võlakirjade tagasiostmist finantseeris emaettevõte LSR Group, mis on noteeritud nii Londoni kui ka Moskva börsil ja mille käive kasvas mullu ligi 40 protsenti.
"Aeroci võlakirjade müümine oli osa meie strateegiast. Sel aastal on olnud teisi palju atraktiivsemaid investeerimisvõimalusi," põhjendas võlakirjadest allahindlusega väljumist Kunsing. Allahindlus oli Kunsingu sõnul väike, arvestades turutingimusi võrreldavate alternatiivide puhul.
SEB ja Sampo varahalduse juhid toonitasid, et väljusid investeeringust siiski kasumlikult, mis sellest, et tunduvalt väiksema kasumiga, kui võinuks teenida võlakirjade müümisel nominaalhinnaga.
"Kui võtta arvesse võlakirjadelt makstud intressid, siis näiteks SEB Progressiivse Pensionifondi puhul oli antud investeeringust tulenev kasum kokku umbes 0,043% fondi puhasväärtusest," sõnas Kunsing.
"Oleme realiseerinud ASi Aeroc International võlakirjad kasumiga," oli kõik, mis Danske Capitali tegevjuht Silja Saar vastas investeeringust väljumise kohta, lisades, et teenitud kasumit nad ei avalda.