Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prokuratuur: me ei leidnud midagi kriminaalset
"Riigiprokuratuur jõudis järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine karistusseadustiku paragrahv 214 (väljapressimine - toim) järgi ei ole põhjendatud, kuna sellele viitavaid tunnuseid läbitöötatud teave ei sisaldanud," seisab riigiprokuratuuri reedeses pressiteates.
Samuti ei ole prokuratuuri hinnangul võimalik alustada kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahv 402-2 (erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmine) tunnustel, kuna viiteid keelatud annetuse vastuvõtmisele ei tuvastatud.
"Karistusseadustiku paragrahv 402-2 ei hõlma valimisliitude, üksikkandidaatide või erakonnast eraldi valimiskampaaniat tegevate kandidaatide valimiskampaania võimalikku ebaseaduslikku rahastamist," kinnitas prokuratuur pressiteates.
Äripäeva uuriva toimetuse juhi Aivar Hundimägi sõnul on see otsus tüüpiline näide JOKK-lahendusest. "Mina loen prokuratuuri selgitustest välja, et Rahumägi ja Antropovi valimiskampaaniat võisid rahastada firmad, aga kuna kaks poliitikut tegid kampaaniat iseseisvalt, siis ei saa ka teha järeldust, et Reformierakonda oleks seadust rikkudes rahastatud, ning seetõttu pole ka mõtet juhtumiga edasi tegeleda," ütles Hundimägi ja lisas, et tal on kahju, et tõe selgitamise asemel peeti olulisemaks otsida kehtivates seadustes auk, mis võimaldab uurimisorganitel selle ebameeldiva teemaga tegelemisest loobuda.
"Rahumägi, Antropov ja Ojuland kandideerisid riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas ja nad tegid koostööd Reformierakonnaga oma kampaaniate korraldamisel. Öelda nüüd, et nende kampaaniad ja seega kampaaniate rahastamine polnud erakonnaga seotud, ei kõla veenvalt," lisas ta.
Hundimägi sõnul tekitavad prokuratuuri pressiteate mõned laused mitmeid küsimusi, millele prokuratuur võiks algaval nädalal täpsemalt vastata. Näiteks ütleb prokuratuur, et esitatud dokumendid lükkasid ümber osa meedias avaldatud väiteid, ning nimetatakse konkreetselt, et Quelle ei teinud veebruaris OÜ-le Droom ühtegi ülekannet. "Kuna osa väiteid lükkasid prokuratuuri käsutuses olevad dokumendid ümber, siis saab järeldada, et osa Äripäevas avaldatud väiteid need dokumendid ümber ei lükanud, aga millegi pärast ei taha prokuratuur sarnaselt Quellele neid kinnitust leidnud väiteid avalikult esile tuua. Loodetavasti oli selline pressiteate ülesehitus juhuslik," rääkis Hundimägi.
Mis puudutab konkreetselt Quellet, siis on Äripäeva käsutuses olevas Droomi raamatupidaja koostatud Jaanus Rahumägi võlgnevuse ülevaates must-valgel kirjas, et 19. veebruaril vähenes Rahumägi võlg 200 000 krooni võrra tänu Quellele. "Ma loodan, et prokuratuur küsis Droomi raamatupidajalt, miks ta seda nii kajastas. Ja ka selle põhjenduse võiks avalikustada, sest see aitab kindlasti juhtunusse tuua palju selgust. Äripäeval pole õnnestunud sellele küsimusele vastust saada," märkis Hundimägi.