Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

IMF Ukrainaga hädas

03. november 2009, 11:34

Ida-Euroopa riikidest, mida IMF on
abistanud, on kõige raskem klient Ukraina, kus poliitikute omavaheline
rivaalitsemine riskib abikava kraavi ajada ja laenumaksed peatada.

Ukraina majanduse krahh seaks omakorda ohtu Euroopa majanduse toibumise - 40% Ukraina pangandusturust on Euroopa pankade käes.

IMF on tänavu juba ühel korral 16,4 miljardi dollarilise abilaenu maksed peatanud, et kohalikele poliitikutele survet avaldada. Nüüd on oht, et novembrisse plaanitud 3,8 miljardi dollari suuruse IMF laenuosa väljamaksmine takerdub jälle. Läinud reedel allkirjastas president Viktor Juštšenko IMFi keelust hoolimata eelnõu, mis tõstab Ukrainas miinimumpalka ja pensione 20% võrra.

„Mulle teeb väga muret presidendi nõustumine selle eelnõuga, mis lükkab allkirjastatud abiprogrammi kursilt kõrvale,“ ütles agentuurile Reuters IMFi juht Dominique Strauss-Kahn, andes mõista, et järgmise laenuosa väljamaksmine võib takerduda. Siiski avaldas IMFi juht lootust, et Ukraina tipp-poliitikud jõuavad mingile kokkuleppele, mis vastab IMFiga sõlmitud abilaenu tingimustele.

Presidendi otsus lööb Ukraina riigi eelarvesse täiendava 10 miljardi dollari suuruse augu ning võib eelarvedefitsiidi paisutada kuni 10%le SKPst. Peaministri Julia Tõmošenko sõnul on palgatõus riigi finantsidele sama hea kui aatompomm.

Raha tuleks eelarveaugu täitmiseks kas juurde trükkida või peaks riigi kodumaiste võlakirjade tootlust praeguselt 27%lt veelgi tõusma. Ukraina võlakirjad on hinnatud maailmas kõige riskantsemate hulka – võimaliku maksejõuetuse risk on Reutersi andmeil 52%.

Juštšenko käitumist tuleb vaadata 27. jaanuarile kavandatud Ukraina presidendivalimiste kontekstis. Arvamusküsitluste järgi on liidrikohal opositsioonilise Regioonide partei juht Viktor Janukovitš. Juštšenko toetus on minimaalne, kuid IMFi programmi n.ö torpedeerides püüab president vaatlejate hinnangul õõnestada oma kunagise liitlase peaminister Julia Tõmošenko jalgealust, kellel on rahva seas suurem toetus. President kritiseerib IMFi, et see on valitsusele järeleandmisi teinud, ehkki olulised reformid on takerdunud.

IMFi abiraha võimaliku külmutamise peale alandas reitinguagentuure S P Ukraina reitingu väljavaadet, põhjendades seda sellega, et investorite usaldus Ukraina pangandussüsteemi vastu kahaneb ja grivna võib uuesti surve alla sattuda.

Õli lisab tulle Venemaa peaminister Vladimir Putin, kes on viimastel päevadel korduvalt hoiatanud, et Ukrainal võivad taas tekkida probleemid gaasi eest tasumisega, mis riskib uuesti katkestada ka gaasitarned Euroopasse.

Esmaspäeval ütles Putin, et EL peaks Ukrainale laenama vähemalt miljard dollarit, et kindlustada gaasitarnete tõrgeteta jätkumine. Venemaa on ise 2,5 miljardit dollarit transiiditasudena ette maksnud, et Ukrainal oleks raha oma gaasitarbimise eest maksta. Nüüd peaks ka EL oma osa andma. „Raha neil on, las käivad välja,“ tsiteeris Bloomberg.

IMF muretseb, et Ukraina majanduse kollaps võib uppi lükata Euroopa majanduse toibumise. Läinud reedel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku laenata Ukrainale tuleval aastal eelarveprobleemide lahendamiseks täiendavalt 500 miljonit eurot. Ajaleht Kommersant kirjutas, et EL võib loobuda nõudest, et laenu saamise tingimuseks on koostöö jätkumine IMFiga.

IMFi prognoosi järgi kahaneb Ukraina SKP tänavu kuni 15% pärast seda kui tööstussektori toodang ja eksport mullu järsult kukkusid ning grivna kaotas ligi 60% oma väärtusest, seades riigi pangandussektori väga raskesse seisu.

IMF on Ukrainale välja maksnud juba ligi 11 miljardit dollarit mullu heaks kiidetud 16,4 miljardi dollari suurusest abipaketist. See raha on aidanud stabiliseerida pangandust, rahastanud eelarvedefitsiiti ja toetanud grivnat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. November 2009, 16:57
Otsi:

Ava täpsem otsing