Kommentaar: fondi oli raske valida

03. november 2009, 16:46

II samba fondi valimisega olid keerulised
lood, kuid lõpuks langes valik Nordea fondi kasuks.

Tahe vahetuseks oli olemas, kuna riske tuleb hajutada ja tekkis uus agressiivsem fondiliik. Kuna anti võimalus agressiivsemate fondide tekkeks, mis võivad kuni 75 protsenti aktsiariski võtta, langes valik just nende kasuks. Paljud fondihaldusfirmad aga ei toonudki selliseid fonde turule.

Seni on raha kogunenud Sampo Panga ja SEB nn. agressiivsetes pensionifondides ning mingit olemasolevate osakute osas muudatust ei teinud – milleks maksta fondide vahetamise tasusid, kui fondide tulevane tootlus on nagunii sügavalt juhuslik.

Seekordne valik langes Nordea A pluss fondile. Fondil puudub tegevusajalugu, kuid vaatasin siis nn. 50% aktsiate osakaaluga fondi. Häirib nii selle fondi kui ka teiste puhul fondivalitsejate valik suunata raha edasi endaga samas konsolideerimisgrupis olevatesse fondidesse. Fondijuhid põhjendavad, et nad saavad tasudes suure soodustuse. Samas ei usu, et oma maja fondid on kõigis samades alaklassides kõige edukamad või selleks saaks üldse eeldused olla. Otse aktsiad väga valida ei soovita, kui siis Kesk-ja Ida-Euroopa omi. Fondide suurus peaks seda juba lubama. Et Sampo ja SEB fondides on olnud märkimisväärne Kesk-ja Ida-Euroopa lembus, näis see andvat lisastiimuli võtta Nordea fondi, sest neil ei paista sellist ühe piirkonna eelistamist.

Minul olid võlakirjade suure osakaaluga fondide vastu järgmised põhjused – nende ajalooliselt madal tootlus võrreldes aktsiatega, kaugem inflatsioonirisk ja erakordselt halb kohalike võlakirjade valik fondides.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    03. November 2009, 16:52
    Otsi:

    Ava täpsem otsing