Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks küsimus: Miks kulutatakse nii suur summa?
Jüri Adams, endine riigikogu liige
Meil on vaba maa ja kui on soovi ja võimalusi oma hobisid toetada, siis miks mitte. Poliitikute kampaaniate rahastamisega on kaks probleemi: võetakse kampaania tegemiseks laenu, mis tuleb hiljem tagasi maksta, ja osa rahast tuleb varimajandusest. Mõtlen majandusest, mis püüab makse vältida. Kui 1992. aastal käis kõik põranda alt, siis vahepeal võeti suund, et nõutakse kulude ja tulude maksimaalset avalikustamist. See vähendas varjatud raha osa, aga kui keelati firmadel annetamine, hakkas varjatud raha osa taas hüppeliselt suurenema.
Alari Rammo, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
Tegu on nüri võidurelvastumisega - hirm vähem kulutades võimust eemale jääda, nii et, veri kurgus, aetakse see toetajatelt rumalate häälte nimel kokku. Oma raha ei panusta sel määral ju enamik kandidaate, nii et palgaga mõõtmine pole õige, aga ratsionaalseid seoseid on neis kuludes nagunii raske leida. Mu arust võiks kulude ülempiiris kokkuleppimisest ka erakonnad ise huvitatud olla - väheneb põhjus sahkerdada.
Autor: ÄP