Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pomerants: eripensionid võivad tulevikus üldse kaduda

04. november 2009, 16:57

Praegune süsteem, kus eripensioni saajaid
kogu aeg juurde tuleb, ei ole jätkusuutlik, ütles siseminister Marko
Pomerants, kes ei välista eripensionide kadumist tulevikus üldse.

„Jätkusuutlikum oleks kindlasti ka eripensionite puhul indekseerimine, nii nagu on vanaduspensionitel,“ ütles Pomerants. Praegu arutab valitus kabinetinõupidamisel eripensionide süsteemi muutmist.

„Praegune süsteem ei ole pikas perspektiivis ilmselgelt jätkusuutlik ehk teisisõnu öeldes on väga kulukas, kus pensioni suurus on sõltuvuses tuleviku võimalikust palgatõusust,“ rääkis Pomerants. “See on pärssinud ka astmepalkade või ka põhipalga osa tõusu sel lihtsal põhjusel, et sellega kaasneks kohe pensioni suurendamine olemasolevatel pensionäridel.“

Aastatega ei ole eripensionide teema diskussioonil Pomerantsi sõnul suurt muutust toimunud. „Probleem on selles, et otsuseid pole ükski valitsus teinud,“ toonitas ta. Siseministeeriumi valdkonnas puudutab see teema ennekõike politseinikke, piirivalvureid ja päästeametnikke.

Kui vaadata pikalt ettepoole, siis rahalist mõju võiks tunda Pomerantsi hinnangul mitmekümne aasta pärast, kui otsustatakse, et üleüldse keegi uutest tööturule tulijatest eripensioni saama ei hakka. „Eesti riiki on meil vaja pikalt, me peame jõudma seda üleval pidada ja iga otsus, mis on tehtud mida varem, seda parem, avaldab mõju ka sellevõrra varem,“ märkis siseminister.

Kõige raskem mõtlemiskoht on Pomerantsi hinnangul see, mida teha nendega, kel on näiteks vähem kui pool oma tulevasest pensionistaažist, aga kellele on täna kehtivast seadusest tulenevalt eripension ette määratud. "Kas neil oleks tulevikus õigus eripensionile või mitte?" arutles minister.

„Ma üldsegi ei välistaks,“ ütles Pomerants, kas ta usub, et täna jõutakse valitsuskabinetis ka mingi tulemuseni. Ta ei ole enda sõnul täheldanud väga suurt vastuseisu või eriarvamusi, mis puudutab pensionite edaspidist indekseerimist võimalikust tuleviku palgast palgaastme arvestuse asemel.

„Kui te täna lähete pensionile konstaabli kohalt, millele vastab palgaastmest tulenev palk, ja kui 2011. a näiteks palk tõuseb, siis ka pension arvestatakse ümber ja ka pensionil olev isik saab sellest palgatõusust pensionile lisa,“ tõi ta näiteks, kuidas praegu süsteem toimib.

Mis puudutab üldist vanaduspensioniea tõstmist, siis on Pomerants igal juhul seda meelt, et see otsus tuleks ka ära teha, milline iganes ta ka ei oleks. „See otsus saaks jõustuda tänases mõttes kauges tulevikus, kuskil 10-15 aasta pärast. Mida hiljem me seda teeme, seda suuremad võivad probleemid olla,“ hoiatas ta.

Kas 65 aastat on pensioniea piir? „Ega siin ju kuhugi mürinal minna ei ole,“ nentis siseminister. "Kui täna see on 63, siis ega kohe 4-aastast sammu otsa panna ei saa, sest see peaks olema seotud ka sellega, kuidas keskmine eluiga kasvab. Eks see kaheaastane samm võib-olla reaalne ole,“ uskus Pomerants.

Omaette küsimus on tema sõnul, mis aastal uus pensioniiga kehtestada. Pomerantsi hinnangul tuleb hakata sammhaaval liikuma, nagu täna liigutakse ühtse 63-aastase pensioniea poole. „See on selline pikk protsess,“ tunnistas ta, lisades, et temal oleks julgust ära otsustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. November 2009, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing