Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raudne: Tallinna on juhitud raiskavalt ja absoluutselt jätkusuutmatult

04. november 2009, 10:20

IRLi fraktsiooni esimees Indrek Raudne
leiab, et Tallinn on kokkuhoidmisega hiljaks jäänud ning ka tulusid on
prognoositud liiga optimistlikult, mistõttu on linna reservid otsakorral.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas süüdistab linna kehvas rahalises seisus riigi lühinägelikkust, lühiajalist kokkuhoiuplaani peab ta vajalikuks, et säästa järgmiseks aastaks.

Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon peab vajalikuks, et linnavalitsus tooks veel novembris volikogu ette käesoleva aasta negatiivse lisaeelarve eelnõu. IRLi teatel ei pea nad õigeks eelarve hiilivat kärpimist linnapea käskkirja kaudu. Erakonna hinnangul võimaldaks kärpekava volikogu ette toomine saavutada seda, et kärbitakse sealt, kus tõesti vaja ning jäetakse puutumata valdkonnad, kust juba niigi kokku hoitud.

Miks on Tallinnal vaja negatiivset lisaeelarvet?

Tallinn võttis 2009. aasta eelarve vastu prognoosides eelarve mahuks 8,092 miljardit krooni, sealhulgas tulumaksulaekumiseks 4,33 miljardit. Linna kassareservis (linna ainuke reserv, eelnevate aastate ülejääk) oli aastalõpu seisuga 463 miljonit krooni. IRL hääletas linnaeelarve vastuvõtmise vastu, väites, et tulusid on prognoositud liiga optimistlikult ja eelarves on 1-1,2 miljardi suurune puudujääk. Hoiatasime, et see lõpeb paratamatult olukorraga, kus jooksvate kulude katteks kulub ära kogu kassareserv ja lisaks tuleb eelarveaasta jooksul koostada negatiivne lisaeelarve.

Linnavalitsus naeruvääristas tollal kõikvõimalikul viisil IRL-i prognoosi, kinnitas, et Tallinnal pole erinevalt riigist mingeid eelarveraskusi. Linnal pidi olema raha nagu raba, tänu Savisaare geniaalsele linnajuhtimisele. Juba maikuuks oli selge, et linnapea oli valetanud hommikul, päeval ja öösel, sest linnaeelarvet tuli koheselt kärpida, mida tehtigi juunikuus peaaegu 10% eelarve mahust ulatuses ehk 762 miljoni krooni võrra 7,34 miljardi kroonini. Septembrikuu lõpuks oli linna vabade rahaliste vahendite jääk hoolimata juunikuisest kärpest langenud 241 miljonile kroonile, tehtud oli selleks hetkeks 76,6% kuludest ja saadud 74,3% planeeritud tuludest.

Sisuliselt läheme ilma igasuguste reservideta vastu uuele eelarveaastale, sõltuvalt tulumaksulaekumistest ja viimase osa laenuraha saamise võimalustest viimasel kahel kuul tuleb halvemal juhul isegi juba selle aasta lõpus raha puudu. Mõistlikum on seetõttu vaadata eelarvele kui tervikule otsa ja vaadata, mis kulusid kannatab veel jätta see aasta tegemata. IRL eelistaks, et lõpetaksime päevapealt ära linna propagandakulud. Asjatud reklaamikulud ja muud sulaselged raiskamise kohad, millele täna linnavalitsus pole piiri pannud.

Kuidas aitaks kärpekava volikogu ette toomine ?

Kärpekava võimaldaks alustada eelarvediskussiooniga juba varakult ja demokraatliku otsustusprotsessiga selgitada välja need kulud, mida annab veel kokku hoida enne aasta lõppemist. Lisaks võimaldab see paremini planeerida järgmise aasta eelarvet. Tänaseks on selge, et linnavalitsus on üritanud näidata olukorda paremini kui see tegelikult on, on otsesõnu valetanud ja tema prognoose ei saa usaldada. Ei tohi unustada, et linna tulud on langenud kahanevas tempos selle aasta jooksul ja langevad palkade vähenemise ja tööpuuduse suurenemisega ka vähemalt 2011 a esimese poole aasta jooksul. Kui linna tulumaksu laekumine jääb 2011. aasta lõpuks 3,4 miljardi peale pidama, on tegemist hea tulemusega meie linna ettevõtjate ja töörahva poolt. Kuid see on ikkagi ligi 300 miljoni võrra vähem kui on selle aasta reaalne laekumine – ca 3,7 miljardit, rääkimata linnavalitsuse 2009.a prognoosist, mis oli 4,33 miljardit. Rääkimata sellest, et seoses eelarve mahu vähenemisega ja viimase viie aasta jooksul jõudsalt kasvanud laenukoormusega ei ole linnal võimalik enam üldse eelarvedefitsiiti katta laenudega, nagu on seda tehtud kõikidel viimastel aastatel. Seetõttu on linna eelarveseis 2011 aastal üliraske ja kärpimine täiesti möödapääsmatu. Kahjuks pole Tallinna linn eelmistel aastatel kogunud üldse reserve ja seetõttu on linnal suuri raskusi isegi juba otsustatud ja linnale eraldatud EL abiprojektidele kaasfinantseeringut leida, rääkimata sellest, et me suudaks maksimaalselt Tallinna linnakodanike huvides järgmisel neljal aastal euroraha ära kasutada, seeläbi linna infrastruktuuri parandada ja linnarahavale tööd ja leiba anda.

Kui suur auk on linnaeelarves?

Järgmise aasta IRLI prognoositava tulubaasi ja selle aasta lõpuks tehtavate kulude ehk siis tänase kulubaasi vahel ulatub vähemalt 0,8-1 miljardi kroonini, seda eeldusel, et järgneval aastal pole võimalik eelarve kulude katteks tänu laenukoormuse piiri ületamisele võõrvahendeid kaasata. See ei ole üldse väike number, arvestades, et tänavu aasta kärbitud eelarve maht on üldse kokku vaid 7,34 miljardit krooni. Kõige suurem probleem on just jooksvate tulude vähenemises, sest eelarve maht väheneb proportsionaalselt vähem tänu ühekordsetele tuludele ehk välisrahastusele ehk europrojektidele, mis samas omakorda seob linna kaasfinantseerimise kohustusega ja vähendab seega linnaeelarve vabalt paigutavate rahaliste vahendite hulka. Septembrikuu lõpuks oli linna vabade rahaliste vahendite jääk hoolimata juunikuisest kärpest langenud 241 miljonile kroonile, tehtud oli selleks hetkeks 76,6% kuludest ja saadud 74,3% planeeritud tuludest.

Kokkuhoid majandus- ja tegevuskuludelt peaks olema käivitunud olnud Tallinnas juba vähemalt 2008. aasta algusest. Samamoodi kriitilise pilguga investeeringute kava ja jooksvate kulude ülevaatamine.

Kust saaks linn veel kokku hoida?

Esimene samm oleks linna igasuguse meedia- ja propagandategevuse lõpetamine. Teine valitsemiskulu tuntav vähendamine. Kolmas ülejõukäivate ja kallite elamuehitus- ja PPP-projektide peatamine. Neljas sotsiaalkulutuse vajadusepõhinemine ümbersuunamine. Lisaks pensionile ka palgatulu saavate töötavate pensionäride toetamine on antud majandusolukorras ebamõistlik, selle asemel võiks töötada välja toetusmeetme alaealiste lastega peredele, kus üks või mõlemad vanemad töötud.

Kas tulude prognoos selleks aastaks oli liiga optimistlik?

Kaheldamatult oli liiga optimistlik, kui prognoositud eelarvelaekumiste ja tegelike eelarvelaekumiste vahe on üle 10%-i. Linn ju prognoosis koguni üksikisiku tulumaksu suurenemist. Kui Ansip valitsusjuhina käis tükk aega roosade prillidega ringi, enne kui IRL ja tema enda erakonnakaaslased suutsid ta maale lähemale tuua, siis Savisaar on seniajani tumedad prillid ees Karlssonina kosmoses ringi tiirutanud. Vahe linna ja riigi vahel on ju ainult tulubaaside erinevuses. On täiesti loogiline, et kõigepealt kukuvad ära inimeste tarbimisega seotud kaudsed maksud ja seejärel inimeste püsisissetulekutega seotud otsesed maksud. Linna häda on veel suurem, kuna kui 2011 aastal võib riik loota, et deflatsioon asendub madala inflatsiooniga, tarbimine ja seeläbi kaudsete maksude laekumine paraneb, siis linnal ei ole suurt paranemise lootust enne 2012 aastat. Loodetavasti vähemalt siis tuleb Eesti lõplikult välja deflatsioonispiraalist, paraneb olukord märgatavamalt tööjõuturul ja palgad hakkavad suurenema.

Kuidas saaks linna tulubaasi suurendada?

Ilma maksude tõusuta ja linnavara müügita on see sisuliselt võimatu. Lisaks tuleb arvestada, et linna probleemiks on olnud ülejõu elamine, ehk jätkusuutliku tulubaasi mitte arvestav kulubaas. Pikaajaliselt oleks võimalik, kui linn hakkas populismi asemel tegelema töökohtade loomisega, aidates siia tuua turiste, pakkudes välis- ja kodumaistele investoritele linna omanduses olevates tööstusparkides ja maafondis investeerimise korral paindlike järelmaksuvõimalusi, ja hakates sõlmima potentsiaalsetele investoritega kodu- ja välismaal detailplaneeringute jms linna bürokraatiat hõlbustavas osas kindlust tekitavaid kokkuleppeid. Tegelikult peaks linn ka võimalikult suures ulatuses raha koondama europrojektide taotlemiseks ja kaasfinantseerimiseks.

Milline tuleb linna laenukoormus selle aasta lõpuks?

2009. aasta 9 kuu jooksul on võetud juurde juba laenu 491 miljonit ja tahetakse võtta veel 100 miljoni. Linna laenukoormus on tegelikult tuntavalt suurem, kui me arvestame laenukoormuse hulka ka olemuslikult linnale kohustusena siduvad PPP-projektid. Mõlemal juhul – kas arvestatakse tegeliku laenukoormuse sisse ka nn PPP-projekte või mitte, ületab järgmisel aastal linna laenukoormus 60% eelarveaasta puhastuludest. See tähendab, et kui see aasta kaeti eelarves defitsiiti 591 miljoni võrra laenukoormust suurendades, siis järgmistel aastatel pole see võimalik, kuna laenujäägi vähenemiseni alla lubatud laenuvõtmispiiri läheb paar aastat aega.

Mis võiks olla järgmise aasta eelarve kogumaht? Palju võib see olla väiksem võrreldes selle aastaga?

IRL prognoosib, et tulumaksu laekumine jääb 2010 aastal 3,3-3,5 miljardi krooni vahele. Tuletan meelde, linnavalitsuse prognoos 2009 aasta tulumaksulaekumistele oli 4,33 miljardit, IRL-i oma 3,6-3,8 miljardit – viimane on osutunud ka tõeks. Muudest suurematest tuluallikatest jäävad parkimis- ja reklaamimaksu tulud selle aasta tegeliku laekumise tasemele või vähenevad veidi, seoses ettevõtete ja elanikkonna majandusliku olukorra jätkuva halvenemisega võib kahjuks väheneda mõningal määral ka järgmisel aastal ühe kõige kindlamini laekuva maksu ehk maamaksu laekumine. Küsimärk on varade müügi laekumine, see sõltub mis koguses ja mis hinnaga linn oma allesjäänud müügikõlbuliku vara müüki paiskab. Suureneb kindlasti välisrahastus, kuid jooksvat eelarveseisu see ei paranda ja kaasfinantseerimine isegi seob endaga suure osa linna muidu vabadest investeerimisvahenditest. Ainuke, milles võib enam-vähem 100% kindel olla, on riigipoolsed laekumised, sest eeldatavasti omavalitsuste ja hariduse riigipoolses rahastamises suuri muudatusi ei tule.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. November 2009, 12:19
Otsi:

Ava täpsem otsing