Vitsur: eelarve vajab euro saamiseks suuremat puhvrit

04. november 2009, 12:22

Kui Eesti soovib kindlustada euro
saamiseks eelarvekriteeriumi täitmist, peab riigieelarve olema planeeritud
mõnevõrra suurema ülekaaluga, ütles Arengufondi majandusekspert Heido
Vitsur.

Euroopa Komisjoni eile avalikustatud sügisprognoosi kohaselt on Eestil lootust täita tänavu euroga liitumiseks oluline eelarvekriteerium, mille järgi defitsiit ei tohi ületada 3% SKPst.

Vitsuri sõnul pole praegu võimalik hinnata ei SKP suurust, tööpuuduse taset, maksude laekumist ega ka mitte eelarveliste kulutuste taset protsendikümnendiku täpsusega. "Sellise täpsuse eeldamine või nõudmine väikese ja avatud majanduse kohta on asjatundmatu isegi stabiilses maailmas, seda enam aga nüüd, kus isegi kogu maailma majanduskasvu prognoose korrigeeritakse iga natukese aja tagant paari promilli võrra," selgitas ta.

"See aga tähendab, et eelarve kriteeriumi kindla täitmise tagamiseks peaks meil olema vähemalt poole protsendi suurune arvestuslik puhver. Praegu seda kahjuks ei ole. Paljud analüüsid näitavad koguni seda, et praegusel kujul ei ole meie eelarve isegi tasakaalus," lisas Vitsur.

Kuigi puhvri loomine on majanduseksperdi kinnitusel väga valus, tuleb see siiski tekitada. "Vastasel juhul võivad kõik aasta jooksul tehtud pingutused oma tähtsaima mõtte kaotada. Seda enam, et viimased andmed tööpuuduse, tarbimise ja tööstusliku tootmise ja ekspordi kohta on mõnevõrra kehvemad kui loodeti," rääkis ta.

"Kui me laseme eurol mingi 0,1% pärast käest minna, siis oleks meil ju olnud üldse targem mõnevõrra vähem eelarvet kärpida ja leppida näiteks 5% suuruse defitsiidiga, nagu soovitas Indrek Neivelt," lisas Vitsur.

Euroopa Komisjoni eilse prognoosi järgi on Eesti riskid eelkõige seotud tööpuuduse arvatust kiirema kasvu ja maksutulude suurema alalaekumisega. "Riskid on reaalselt olemas ja praegu terenduv W-kujuline kriis maailmas sunnib neid riske veelgi tõsisemalt võtma kui kuu aega tagasi. Maandada saab neid riske üksnes suuremate kärbetega, mis paraku suurendavad riske omakorda veelgi ja ka sellega tuleb kärbete tegemisel arvestada," kommenteeris Vitsur. "Kui me tahame kindlustada kriteeriumi täitmist, peab meil eelarve olema planeeritud mõnevõrra suurema ülekaaluga," lisas ta.

Arengufondi majanduseksperdi sõnul on järgmine aasta Eestile kõige raskem: tööpuudus on suurim ja majandus ei kasva. "Samas on täiesti tõenäoline, et eurole üleminek toob 2011. aastal Eestisse need investeeringud ja selle raha, mis devalveerimiskartuse taga kinni seisis," märkis Vitsur.

Tema ütlusel põrkub kriisi lõppemisel väga sügavale kukkunud majandus mõnevõrra kiiremini üles kui stabiilsemad majandused. Nii et 4% on täiesti võimalik, viitas Vitsur Euroopa Komisjoni hinnangule, et Eesti majandus kasvab 2011. aastal 4,2 protsenti.

Edasise suhtes majandusekspert optimist pole, sest eurost kõik ei sõltu. "Peame oma ettevõtluskeskkonda oluliselt parandama, nägema seda, et kogu möödunud 18 aasta jooksul on Eestisse tekkinud väga vähe maailmaturul konkurentsivõimelist tootmist, kuid ilma ekspordi lisandväärtust kahekordistamata me majandust korralikult kasvama ei pane," põhjendas Vitsur. Laenudele ja sisetarbimisele tuginevat majanduskasvu enam ei tule, lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. November 2009, 14:25
Otsi:

Ava täpsem otsing