Euroliit õhutab väikefirmade uuendusmeelsust

Uued toetusvoorud algavad järgmisel aastal ja siis oodatakse toetust taotlema ka suurfirmasid.

EASi rahvusvaheliste koostöövõrgustike koordinaator Regina Herodes märkis, et rahastamise toel saab ka väikeettevõte osaleda suurte toetussummadega projektides. "Väike- ja keskmise suurusega ettevõteteks liigitub enamik Eesti firmadest. Töötajaid peab selles firmas olema alla 250, aastakäive ei tohi ületada 50 miljonit eurot või bilansimaht 43 miljonit eurot," selgitas ta. "Raha saamisele võivad loota ideed, mis kannavad endas nii uudsust kui ka praktilist majanduslikku võimekust."

Korduvalt Äripäeva Võrumaa TOPi esikohal trooninud AS Lapi MT on uuendusmeelse ettevõtte musternäidis - kunagi põllutöömasinaid tootnud firma tegi läinud sajandi lõpus kannapöörde ning keskendus plastivalutöödele.

Praegu toodab Lapi MT rongide ja mootorsaanide istmeid ja hokikeppe. Firma juhatuse esimees Kalev Piirimägi märkis, et uuendused võetakse ette, et seisva veega konnatiigiks muutumise asemel pidevalt täiuslikkuse poole liikuda.

Lapi MT taotluse viis Euroopa Komisjoni ette rahvusvaheline teadusarenduse ettevõte PERA Innovation Ltd. Viimasele kuuluva Eesti Innovatsiooni Instituudi juhataja Lauri Nirgi märkis, et Võrumaa ettevõtte eesmärk on välja töötada maailmas ainulaadne iseparanduv ja visuaalselt jälgitav komposiitmaterjal, juurutada selle baasil uued tooted ja leida nendele turg. Projekti maht on kokku 1,5 miljonit eurot (23,4 mln kr).

"Uute materjalide ja toodete väljatöötamisest tähtsamgi on neile turustuskanalite leidmine," selgitas Nirgi. "Lapi MTga on meil koostöö selle projekti raames kestnud eelmise aasta suvest, praeguseks on olemas partnerid Rootsis, Inglismaal ja Prantsusmaal."

Nirgi ütles, et uuendustele pürgival firmal tasub igal juhul 7. raamprogrammi kaudu raha taotleda, isegi kui konkreetset ideed esialgu pole, sest vahel viib ka kange tahtmine sihile.

"Raha on olemas ja jagatakse laiali niikuinii. Pigem püüda sellest ise osa saada kui see konkurentidele loovutada," rääkis ta. "On ettevõtteid, kes paberimajandusest ise läbi närivad, aga üldiselt ei soovita ma projekte ja taotlusi ise kirjutama hakata - see ei ole ettevõttele otstarbekas. Selleks tasub leida pädev partner."

Taotlusi hindab 3-7 vastava valdkonna eksperti. Projektis peab osalema vähemalt kolme ELi riigi kolm sõltumatut ettevõtet ning vähemalt kaks teadus- ja arendustegevusele suunatud organisatsiooni.

Praegune väikestele ja keskmistele ettevõtetele suunatud konkurss on kolmas, seni on positiivse rahastamisotsuse saanud 22 Eesti ettevõtetega seotud projekti, millele on kokku eraldatud üle 40 miljoni krooni.

"Ligi viiendik Eesti taotlustest sai rahalise katte. Sellega on Eesti euroliidu uute liikmete seas esikohal," ütles Herodes.

Konkurents 7. raamprogrammi teadusuuringute ja tootearenduse rahale on suur. Nii selgub Euroopa Komisjoni statistikast, et kõigist taotlustest osutub rahastamisvääriliseks vaid 5-10%.

Eesti Plastitööstuse Liit algatas projekti, mille eesmärk on luua plastitööstuse terviklik väärtusahel, mis hõlmab nii teadusasutusi, tootjaid kui ka abitegevusega seotud asutusi.

Programmi esimeses osas kaardistasime võimalikud koostööpartnerid nii Eestis kui ka piiri taga. Lähematel päevadel saab see üle aasta kestnud tegevus vahearuandena kaante vahele. Teises osas hinnatakse ettevõtete tehnoloogilist võimekust ja pannakse paika partnerite ühishuvid, et siis nende baasil leida võimalikke koostöövorme ja rahastamisallikaid. Eesmärk on luua toimiv piiriülene plastitööstuse klaster, mida seoks tugev ühishuvi.

On vajalik, et plastitootjad suudaksid lisaks alltöövõtule juurutada tooteid lõpptarbijale ja leiaksid väljundi rahvusvahelisele turule. Lisaks Eesti ettevõtetele on projekti partnerid Soome ja Rootsi firmad, teaduse poolelt TTÜ ja Hiiumaa ametikool.

Eelprojekti maht oli 0,5 miljonit krooni, täistaotlusega loodame saada kokku 8 miljonit krooni.