Kolle viib endaga kaasa ligi miljardi

Esmaspäeval toimunud ASi Kolle võlausaldajate üldkoosolekul oli oma nõudeid pankrotipessa esitanud 23 võlausaldajat ning nende nõuded küündivad mõnedel hinnangutel üle 850 miljoni krooni, teisel hinnangutel võivad need lõpuks küündida ligi miljardi kroonini.

Tegemist on selle aastatuhande Eesti suurima pankrotiprotsessiga. Varasid aga pole Kolle ASil praktiliselt üldse, kui välja arvata peahoone Tallinnas Vase tänav 9a.

Äripäeva hinnangul investeeriti Swedbanki pensionifondide raha Kolle ASi pankrotipessa umbes 60 miljonit krooni ja SEB pani omalt poolt 20-30 miljonit krooni. Ja see raha on sisuliselt maha kantud. Suvel kirjutas Äripäev, et kui eelmise aasta lõpus maksid SEB Progressiivses fondis 750 Kolle ASi võlakirja 11,7 miljonit krooni, siis nüüd vaid 1,17 miljonit krooni. Võlakirjaemissiooni korraldas SEB.

Kolle juhi Igor Gelleriga ei õnnestunud Äripäeval rääkida. Ka pankrotihaldur Andes Alaver ei saanud mitme päeva jooksul mahti Äripäevale kommentaari anda.

Kolle suurimad võlausaldajad on Nordea Bank Finland plc Läti filiaal ja sel nädalal kolmanda kvartali 1,4 miljardi kroonisest kahjumist teatanud Sampo Pank. Võlakirjainvestorid on oma tiiva alla võtnud SEB Pank.

Sampo Pangast öeldi, et AS Kolle kui kontserni emaettevõte käendas Sampo Panga ees tütarettevõtete poolt kinnisvaraarendusteks võetud laene. Laenud on tagatud hüpoteekidega kinnisvaradele ning lisatagatiseks on käendus.

Kolle suutis aga lisaks hulgale pankadele ära veenda ka sellised kogenud ettevõtjad nagu Jüri Mõisa ja Hannes Tamjärve ning Viljar Arakase äripartneri Peeter Männi, aga ka 2008. aastal Äripäeva rikaste TOPis figureerinud, omal ajal Säästumarketi asutajate, praeguse eduka logistikafirma Smarten Logistics omanikeringi kuuluvad Indrek Prantsi ja Sven Mansbergi.

Kahte väikest võlakirjainvestorist võlausaldajat esindav pankrotihaldur Andres Hermet rääkis, et üldkoosolekul öeldi välja, et pandiga tagamata nõuete võlausaldajatel ei ole mingit lootust.

Hermet lisas, et Kolle hetkeolukord on selline, et firmal on küll ohtralt tütarettevõtteid, kuid nende väärtus on praeguses majandusolukorras väike. Hermet avaldas lootust, et ehk suudetakse pankrotitoimkonnas midagi väärtustada.

Väikeste võlausaldajat esindaja rõhutas, et ainulaande on Kolle pankrotiasi selle tõttu, et pankrotimenetluses on üheksa panka. "Pankade arvult nii suurt menetlust ei olegi olnud," rääkis ta. Tõsi, mullu 20. sünnipäeva tähistanud ASi Kolle konsolideeritud käibed on parimatel aegadel ületanud ka miljard krooni.

Pankroti põhjuseks pidas Hermet üleinvesteerimist. Tema sõnul ei pruugi 23 võlausaldajat jääda lõplikuks numbriks, kuid loodetavasti väga suuri nõudeid enam esile ei kerki. "Reaalsete nõuete mahult on selle aasta tippmenetlus," lisas esindaja.

Võlakirjadesse investeerinud Kerme Investeeringute omanik Peeter Mänd oli Äripäevalt kõne saades napisõnaline, öeldes, et eks lootus investeeritud rahast midagi tagasi saada kustub viimasena. "Aga reaalselt võttes, lootused on kasinad," lisas ta.

Tagatiseks olid Männil Taloti aktsiad ja sellest tagatisest rääkides nentis ta, et "küllap olete isegi Taloti asjaga kursis". Augustis kirjutas Äripäev, kuidas tosinal Kolle võlakirjainvestoril tõmmati Taloti aktsiatega müts silmile. Võlakirjade lunastamistähtaeg saabus tänavu aprilli lõpul, kuid siis tabas investoreid ebameeldiv üllatus. Nimelt oli kõigest paar nädalat varem toimunud neile teadmata Kolle aktsiakapitali massiivne suurendamine. Selle käigus langes võlakirjainvestorite kuuluva tagatise suurus kõigest 22 protsendini Taloti aktsiatest ja võlausaldaja kontrollivõimalus ettevõtte üle kukkus praktiliselt nulli.

Ka teine väikeinvestor, Laxori OÜ omanik Tõnu Laks oli nördinud. "Ma arvan, et see on kadunud raha, ega sest midagi ei saa vist," rääkis ta. Laks investeeris enda sõnul Kollesse pea miljon krooni.

SEB, kes asjas nii Laksi kui ka Mändi esindab, pole ka meestele suurt lootust andnud. "Mis nad ikka oskavad öelda, tegelikult ei tule sealt midagi tagasi - ma ju tean," rääkis Laks, kui Äripäev uuris, mida on talle SEB asjast rääkinud.

Kumbki meestest Kolle ASi juhti Igor Gellerit isiklikult ei tundnud ega pole näinudki, kuid firma jättis oma (majandus)numbritega Laksile usaldusväärse mulje.

SEB esindab võlakirjaemissiooni korraldaja ja tagatisagendina Kolle võlakirjade omanikke. Tagatisagendi nõue võib Äripäeva andmetel küündida ligi 160 miljoni kroonini.

SEB vaidlustas teiste võlausaldajate Danske Panks ASi Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland plc Läti filiaali nõuded. "Kasutasime võlausaldajana õigust esitada teatud nõuete tõendatuse osas vastuväiteid," kommenteeris SEB.

SEB pensionifondid investeerisid ASi Kolle võlakirjadesse 0,6% investeeringu teinud fondide tollasest mahust.

Kuna tegu oli ilma reitinguta kohaliku võlakirjaga, rakendati rangemat riskide juhtimist ja võlakirjadesse investeeriti tavalisest oluliselt vähem, teatas pank.