Arvamus: Rootsi järelevalve pidanuks Balti kriisi ära hoidma

05. november 2009, 11:52

Rootsi keskpank ja finantsinspektsioon
oleksid pidanud juba aastatel 2007-2008 sekkuma ja ohjeldama Swedbanki ja SEB
tegevust Balti riikides, kirjutab Rootsi parlamendi rahanduskomisjoni juht Carl
B. Hamilton täna majanduslehes Dagens Industri.

Praegu on juhtunud nii, et kuna Rootsi pangad on Balti turul valitsevad pangad, on Rootsi riik pankade viimase instantsi garandina saanud endale vastutuse ka Balti riikide finantssüsteemi toimimise eest. Seda ilma et Rootsi riik saaks või tahaks kaasa rääkida nende riikide majanduspoliitikas või kohaliku elu juhtimises.

„Swedbank ja SEB on sisuliselt pannud Rootsi riigi, valitsuse ja parlamendi sundseisu. Rootsi on võtnud endale vastutuse kolme suveräänse naaberriigi eest ilma igasuguse avaliku debati ning riigi või parlamendi otsuseta. Äärmine demokraatia defitsiit,“ kirjutab Hamilton.

Seni on probleemist räägitud peamiselt ettevõtte seisukohalt – pankade kahjumitest ja rekapitaliseerimisest. Millised järeldused peaks aga juhtunust tegema Rootsi riik, küsib Hamilton.

Rootsi pangad on Balti riikide keskpankade ja finantsjärelevalve kontrolli jaoks liiga suured. Swedbanki ja SEB tütarettevõtted Balti riikides on küll formaalselt eraldiseisvad juriidilised isikud, kuid sisuliselt on nad siiski tihedalt seotud oma emapankadega Rootsis. Kas Rootsi järelevalveasutused ja poliitikud tõesti ei näinud süsteemsete riskide kasvu. Või ei tahtnud näha, küsib Hamilton. Äkki oleks Rootsi ametivõimud saanud ja pidanud sekkuma juba 2007. või 2008. aastal? Ja miks pole pankadelt nõutud suuremat vastutust.

Euroopa Liidus on praegu töös uued reeglid pankade järelevalve tõhustamiseks. Rootsi õppetund on selge. Reeglid peavad arvestama sellega, et on riike, mille poliitiline ja institutsionaalne süsteem on nii nõrk, et need ei suuda tugevatele pankadele vastu seista. See võib riigid asetada sundseisu, kehtides näiteks ka Islandi ja Austria pankade tütarpankade kohta Kesk-Euroopas ja Balkanil.

Emapanga asukohariik peab võtma vastutuse kogu panganduskontserni tegevuse eest sõltumata sellest, mis riigis varad asuvad. Samal ajal peab igal riigil olema õigus ja kohustus kontrollida oma territooriumil tegutsevate välispankade tütreid. See tähendab vajadust finantsjärelevalveasutuste ja keskpankade palju tihedama rahvusvahelise koostöö järele, kirjutab autor.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. November 2009, 12:47
Otsi:

Ava täpsem otsing