Kolle viib endaga kaasa ligi miljardi

05. november 2009, 06:55

Ehitusfirma Kolle pankrotipesast tahavad
pensionifondid, pangad ja eraisikud kokku pea miljard krooni. Selle hiigelnõude
katteks on sisuliselt kontorihoone.

Esmaspäeval toimunud ASi Kolle võlausaldajate üldkoosolekul oli oma nõudeid pankrotipessa esitanud 23 võlausaldajat ning nende nõuded küündivad mõnedel hinnangutel üle 850 miljoni krooni, teisel hinnangutel võivad need lõpuks küündida ligi miljardi kroonini.

Tegemist on selle aastatuhande Eesti suurima pankrotiprotsessiga. Varasid aga pole Kolle ASil praktiliselt üldse, kui välja arvata peahoone Tallinnas Vase tänav 9a.

Äripäeva hinnangul investeeriti Swedbanki pensionifondide raha Kolle ASi pankrotipessa umbes 60 miljonit krooni ja SEB pani omalt poolt 20-30 miljonit krooni. Ja see raha on sisuliselt maha kantud. Suvel kirjutas Äripäev, et kui eelmise aasta lõpus maksid SEB Progressiivses fondis 750 Kolle ASi võlakirja 11,7 miljonit krooni, siis nüüd vaid 1,17 miljonit krooni. Võlakirjaemissiooni korraldas SEB.

Kolle juhi Igor Gelleriga ei õnnestunud Äripäeval rääkida. Ka pankrotihaldur Andes Alaver ei saanud mitme päeva jooksul mahti Äripäevale kommentaari anda.

Kolle suurimad võlausaldajad on Nordea Bank Finland plc Läti filiaal ja sel nädalal kolmanda kvartali 1,4 miljardi kroonisest kahjumist teatanud Sampo Pank. Võlakirjainvestorid on oma tiiva alla võtnud SEB Pank.

Sampo Pangast öeldi, et AS Kolle kui kontserni emaettevõte käendas Sampo Panga ees tütarettevõtete poolt kinnisvaraarendusteks võetud laene. Laenud on tagatud hüpoteekidega kinnisvaradele ning lisatagatiseks on käendus.

Kolle suutis aga lisaks hulgale pankadele ära veenda ka sellised kogenud ettevõtjad nagu Jüri Mõisa ja Hannes Tamjärve ning Viljar Arakase äripartneri Peeter Männi, aga ka 2008. aastal Äripäeva rikaste TOPis figureerinud, omal ajal Säästumarketi asutajate, praeguse eduka logistikafirma Smarten Logistics omanikeringi kuuluvad Indrek Prantsi ja Sven Mansbergi.

Pankade arvult suurim pankrotiprotsess
Kahte väikest võlakirjainvestorist võlausaldajat esindav pankrotihaldur Andres Hermet rääkis, et üldkoosolekul öeldi välja, et pandiga tagamata nõuete võlausaldajatel ei ole mingit lootust.

Hermet lisas, et Kolle hetkeolukord on selline, et firmal on küll ohtralt tütarettevõtteid, kuid nende väärtus on praeguses majandusolukorras väike. Hermet avaldas lootust, et ehk suudetakse pankrotitoimkonnas midagi väärtustada.

Väikeste võlausaldajat esindaja rõhutas, et ainulaande on Kolle pankrotiasi selle tõttu, et pankrotimenetluses on üheksa panka. "Pankade arvult nii suurt menetlust ei olegi olnud," rääkis ta. Tõsi, mullu 20. sünnipäeva tähistanud ASi Kolle konsolideeritud käibed on parimatel aegadel ületanud ka miljard krooni.

Pankroti põhjuseks pidas Hermet üleinvesteerimist. Tema sõnul ei pruugi 23 võlausaldajat jääda lõplikuks numbriks, kuid loodetavasti väga suuri nõudeid enam esile ei kerki. "Reaalsete nõuete mahult on selle aasta tippmenetlus," lisas esindaja.

Võlakirjadesse investeerinud Kerme Investeeringute omanik Peeter Mänd oli Äripäevalt kõne saades napisõnaline, öeldes, et eks lootus investeeritud rahast midagi tagasi saada kustub viimasena. "Aga reaalselt võttes, lootused on kasinad," lisas ta.

Tagatiseks olid Männil Taloti aktsiad ja sellest tagatisest rääkides nentis ta, et "küllap olete isegi Taloti asjaga kursis". Augustis kirjutas Äripäev, kuidas tosinal Kolle võlakirjainvestoril tõmmati Taloti aktsiatega müts silmile. Võlakirjade lunastamistähtaeg saabus tänavu aprilli lõpul, kuid siis tabas investoreid ebameeldiv üllatus. Nimelt oli kõigest paar nädalat varem toimunud neile teadmata Kolle aktsiakapitali massiivne suurendamine. Selle käigus langes võlakirjainvestorite kuuluva tagatise suurus kõigest 22 protsendini Taloti aktsiatest ja võlausaldaja kontrollivõimalus ettevõtte üle kukkus praktiliselt nulli.

Ka teine väikeinvestor, Laxori OÜ omanik Tõnu Laks oli nördinud. "Ma arvan, et see on kadunud raha, ega sest midagi ei saa vist," rääkis ta. Laks investeeris enda sõnul Kollesse pea miljon krooni.

SEB, kes asjas nii Laksi kui ka Mändi esindab, pole ka meestele suurt lootust andnud. "Mis nad ikka oskavad öelda, tegelikult ei tule sealt midagi tagasi - ma ju tean," rääkis Laks, kui Äripäev uuris, mida on talle SEB asjast rääkinud.

Kumbki meestest Kolle ASi juhti Igor Gellerit isiklikult ei tundnud ega pole näinudki, kuid firma jättis oma (majandus)numbritega Laksile usaldusväärse mulje.

SEB esindab 160 miljoni eest nõudeid
SEB esindab võlakirjaemissiooni korraldaja ja tagatisagendina Kolle võlakirjade omanikke. Tagatisagendi nõue võib Äripäeva andmetel küündida ligi 160 miljoni kroonini.

SEB vaidlustas teiste võlausaldajate Danske Panks ASi Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland plc Läti filiaali nõuded. "Kasutasime võlausaldajana õigust esitada teatud nõuete tõendatuse osas vastuväiteid," kommenteeris SEB.

SEB pensionifondid investeerisid ASi Kolle võlakirjadesse 0,6% investeeringu teinud fondide tollasest mahust.

Kuna tegu oli ilma reitinguta kohaliku võlakirjaga, rakendati rangemat riskide juhtimist ja võlakirjadesse investeeriti tavalisest oluliselt vähem, teatas pank.

Tasub teada

Suurimad pankrotid
Eesti Maapanga pankroti kuulutas kohus välja 1998. aastal. Panga vastu esitati nõudeid ligi 1,5 miljardi krooni eest, millest riigi raha moodustas 782 miljonit krooni.
ERA Panga vastu kaitsti nõudeid 318 miljoni krooni ulatuses. Panga eksjuhi Andres Bergmanni vastu kaitsti nõudeid 142 miljoni krooni eest.
RAS Ookeani pankroti kuulutas Tallinna linnakohus välja 1995. aasta sügisel, võlanõudeid oli üle poole miljardi, neist kaitsti üle 300 miljoni krooni.

Mis on mis
Parimatel aegadel 900 miljonit krooni käivet. AS Kolle:
Ehitus- ja arendusettevõte.
Suuromanikud võrdselt 19,6protsendise osalusega Igor Geller, Ivan Popov, Dmitri Rozenblat ja Nikolai Salnikov.
Maksuvõlg koos intressidega 3,2 mln krooni.
2008. aasta tulemused esitamata.
2007. aastal käive 906 mln krooni, kasum 64 mln krooni, varasid 1,30 mld krooni, kohustusi 0,90 mld krooni.

Taust
Kolle maksuvõlg suhteliselt väike - 3,75 mln
Pankrotihaldur on Andres Alaver.
Üldkoosolek valis esmaspäeval pankrotitoimkonna liikmeteks järgmised võlausaldajate esindajad: Viljar Kähari (pankrotitoimkonna esimees; Nordea Bank Finland plc Läti filiaal), Tiina Kukk (Nordea Bank Finland plc Läti filiaal), Raimo Juurikas (Swedbank AS), Ainar Juht (Danske Bank A/S Eesti filiaal) ja Andres Hermet (väikevõlausaldajate esindaja, Tulundusühistu Tartu TK).
Kolle ASi pankrot kuulutati välja 12. oktoobril 2009.
Ettevõtte maksuvõlg on eilse seisuga 3,75 miljonit krooni.
Kolle ASi aktsionär on ettevõtte juhi Igor Gelleri ja tema abikaasa Zoja osalusega AS KAI Konstruktor. Kolle nõukogusse kuulusid Vjatšeslav Popov, Dmitri Rozenblat ja Nikolai Salnikov.
Kolle ja tema tütred on tegutsenud Ukrainas, Venemaal, Lätis, Valgevenes. (Allikas: ettevõtte tänaseks suletud koduleht)
Varem on Läti teedeprojekteerija SIA MS taotlenud betoonplokke tootva SIA Kolle Beton pankrotti.
Mais kirjutas Äripäev, et raskustes ASi Kolle juht Igor Geller ja tema abikaasa jaotasid selle aasta veebruaris abielu jooksul soetatud vara ja sellega kaasnevad kohustused perekonnaseaduses sätestatust erinevalt.

Pane tähele
Kolle suurimad väärtpaberiomanikud ja osakaal
Swedbank Private Debt Fond 48,52%
SEB High-Yield Bond Fund 9,57%
SEB Progressiivne Pensionifond 9,13%
IF Eesti Kindlustus 6,09%
SEB Panga võlakirjad 4,87%
Kerme Investeeringud 2,55%
SEB Ida-Euroopa võlakirjafond 2,18%
SEB konservatiivne pensionifond 1,83%
TTK Investeeringud 1,55%
Trebicom 1,33%
Swedbanki pensionifond K3 1,28%


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. November 2009, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing