Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põldroos: kartelli peale kaebamine pole ebaeetiline

05. november 2009, 15:14

Eesti eripäraks on pidada keelatud
kokkuleppe sõlminud ettevõtete ehk kartelli peale kaebamist ebaeetiliseks, mina
seda nii näha ei oska, rääkis täna toimunud üritusel Konkurentsipäev 2009
konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.

Ta avaldas lootust, et pikk eeltöö kartellikokkuleppeid avalikustava leebusprogrammi osas on saanud valmis ning lootus on, et seda reguleeriva seaduse jõustumiseni enam kaua ei lähe. Eelnõu kannab on praegu riigikogus teisel lugemisel.

Leebusprogramm lühidalt tähendab seda, et kes kartellikokkuleppe sõlminud ettevõtetest esimesena kartelli konkurentsiametile üles tunnistab, vabastatakse karistusest.

Põldroosi sõnul kasutatakse selliseid meetodeid maailmas just seetõttu, et tegemist on väga peidetud ja raskesti tõendatava kuriteoliigiga. „Maailmapraktikas ainuke süsteem, mis toimib kartellide avastamiseks,“ selgitas ta. Teisalt peaks järelevalveosakonna juhataja sõnul sellel programmil olema ka preventiivne toime.

Peamine kriitika leebusprogrammi alal on esiteks see, et programm võimaldab esitada alusetuid kaebusi ning et leebusprogramm soodustab pealekaebamist, rääkis Põldroos. Ta lisas, et tegelikult on sellise kuriteo peale kaebamise ebaeetilisusest raske aru saada.

Leebusprogrammil on kolm astet, rääkis konkurentsiameti järelevalveosakonna juht: esimene aste on see, kui tullakse kartellist rääkima siis, kui konkurentsiamet ei tea sellest midagi. Põldroosi sõnul ongi just kõige kriitilisem teada saada, et kartell on üldse tekkinud.

Teine aste on, kui menetlust on juba alustatud ja kartelli olemasolu on teada, kuid nn kaebama tulija annab olulisi tõendeid, mis aitavad kartelli likvideerida. Siis tema saab järgmisena osa leebusprogrammist ehk võib pääseda karistusest.

Kolmas aste on see, kui lisandutakse mistahes etapis ja tehakse konkurentsiametiga koostööd, vajadusel osaletakse ka jälitustegevuses.

Konkurentsiamet saab alati leebust tagasi võtta ja kaitset ning karistamatust ei saa loota need, kes on ise olnud kartelli initsiaatorid, kes on kallutanud teisi kartellikokkuleppele ning kes on teisi kartellis juhtinud.

Eestis on maailmapraktikast erinev leebusprogrammis see, et karistada saab ka füüsilist isikut, mitte ainult juriidilist.

Leebusprogrammil on pikk ajalugu

Maailmapraktika näitab, et leebusprogrammi näol ei ole tegemist uue meetmega, vaid USAs võeti see kasutusele juba 1978. aastal. Euroopas on leebusprogramm kasutusel aastast 1996.

Kui tegemist on üle-euroopalise kartelliga, siis tegeleb teemaga Euroopa Komisjon. Aastatel 2002- 2005 laekus Euroopa Komisjonile leebusprogrammis 167 avaldust.

Leebusprogramm eksisteerib 27-st Euroopa Liidu riigist 25-s. Kirjeldatud programm puudub vaid Maltal ja Sloveenias. Eesti kuulub 25 riigi hulka, kuna meil see programm nagu on ja ei ole ka, ehk on mittetäielik. Eestis sätestab leebusprogrammi praegu kriminaalmenetluse seadustik, mis käsitleb esimesi kartellist teada andjaid leebemalt.

Eestis on konkurentsi kahjustavad kokkulepped ehk kartellid keelatud juba 16 aastat.

2008. aastal asus justiitsministeeriumi alluvuses seadusgrupp töötama välja leebusprogrammi seadustamist.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. November 2009, 15:14
Otsi:

Ava täpsem otsing