Dividendide TOP: Võitjaks tundmatu Eestis elav saksa ärimees

...aga ta ei tee seda. Ta elab Haapsalus neljakorruselises päevinäinud kortermajas, sõidab ringi Volkswagen Transporteriga ega suhtle kohalike ettevõtjatega ning linnavõimuga. Vähesed Haapsalu Rotary klubi liikmed teavad teda nimepidi.

Vähe sellest, mitmed, kellel Äripäev palus teda iseloomustada, küsisid esmalt vabandades: kes see on? Kas ma peaksin teda kuidagi tundma või teadma? Kuurortlinna eksmeer Ingrid Danilov tunnistas, et pole teda ihusilmaga näinudki.

Vaid kohalik ajaleht Lääne Elu kirjutas tema tegemistest viimati 2002. aastal, mil päevakangelane ostis Haapsalus Õhtu Kalda tänaval imeilusa, kuid renoveerimist vajanud vanaaegse puithoone, mille hiljem maha lasi lammutada.

Ka Äripäeva küsimustele vastas tekstiilimiljonär alles mitmekordsete meeldetuletuste järel. Meil ei õnnestunudki temaga kokku saada, kuigi mitu korda püüdsime. "Teda tõepoolest ei vaeva edevusepisik," ütleb ettevõtja sekretär muiates.

Head lugejad, Äripäeva tänavuse Dividendide TOPi võitis baierlane, 1994. aastast Eestis elav ning Eesti kodakondsust omav Gerhard Eberle (48).

"Ma ei saa aru, miks te minust persoonilugu tahate kirjutada? Praeguse raske kriisi ajal ei ole minu meelest mõistlik kirjutada kellestki artiklit. Praegu peame pühenduma sellele, et raske tööga kriisist võimalikult valutult ja tulevikku vaatavalt väljuda," märgib peategelane tagasihoidlikult.

Eberle alustas Eestis äritegemist 1994. aastal kahe firmaga.

"Üks neist, Lade OÜ, on täielikult saanud ISO 9001 sertifikaadi ning meie tooteid müüakse üle Euroopa ja neil on hea maine. Isegi Euroopa Offshore Center kasutab meie tooteid," rõõmustab Eberle.

MarinePooli kaubamärgi all toodetava ja müüdava merepäästevarustuse juurde jõudis Eberle tänu sellele, et tegeles nooruses purjetamisega ning tuli aastaid tagasi koguni Saksamaa meistriks.

Gerhardi vend Stefan ajab ettevõtte asju Münchenis, kusjuures viimati võis vendade ettevõtte toodanguga tutvust teha Ateenas oktoobri lõpus toimunud paadimessil.

MarinePool sponseerib muu seas Eesti Jahtklubide Liitu, Austria Purjetamisföderatsiooni ja Küprose Purjetamisassotsiatsiooni. Haapsalus toodetakse purjetamis- ja päästevarustust ka Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria purjetamiskoondistele. Eberle selgitab edu sellega, et tema ettevõtetel on selge visioon ja strateegia, kuidas ka rasketes oludes ellu jääda ja toime tulla.

"Selle kriisi ajal olen paljudele Euroopa ja Eesti ettevõtjatele nõu andnud, kuidas praegusel ajal käituda. Enamikule ettevõtjatele on raske selgeks teha, et efektiivsuse nimel on vaja töötajaid koondada ja kulusid kärpida. See on igal juhul parem, kui pärast palju suuremas hädas olla. Seepärast vähendasin ka Ahula õmblustsehhis 1. novembrist töötajate arvu, kuid selle mõttega, et olude paranedes kvalifitseeritud inimesed uuesti tööle võtta," räägib Eberle.

Ärimees tunnistab, et tal ei ole kordagi raske aja kiuste tulnud pähe Eestist pageda ja Saksamaale naasta.

"Mul on siin tore pere ja kena kodu. Mulle meeldib siinne riik ja rahvas. Eestlased ja sakslased on paljudes asjades väga sarnased Ma ei ole seda tüüpi inimene, kes raskuste eest pageks. Tahan raskusi ületada, neid lahendada ja kriisi järel, uue tõusu ajal taas edukalt edasi minna," on Eberle printsipiaalne.

Mis puudutab 112 dividendimiljonit ja selle kasutamist, siis suurest rahast rääkides muutub sakslane mõnevõrra kidakeelsemaks. "Meil on võimalus see raha raskete aegade üleelamiseks kasutada, kuid me ei ole kohustatud dividende välja võtma. Kui dividende ikkagi on vaja välja võtta, siis kasutame seda raha enda ettevõtete arendamiseks, mitte isikliku heaolu suurendamiseks," märgib Eberle.

Ta lisab, et veel mõni aasta tagasi ei võtnud osa konkurente teda kuigivõrd tõsiselt, sest ettevõte ei võtnud laene, vaid tegutses enda rahaga.

"Samas on praegune kriis väga hästi näidanud, et meie ärimudel on äärmiselt edukas. Me ei ole kunagi soovinud enda ettevõtetega riski piiril mängida ega tee seda ka tulevikus. Võib-olla on see mõnevõrra igav strateegia, aga pikaajalises perspektiivis toob meile edu. Meil ei ole vaja pidevalt meedias esineda ja rääkida, kui tublid oleme! Me ei pea seda enda väga heale meeskonnale pidevalt tõestama. Nad teavad seda isegi juba ammu. Meie ettevõtte 15 aasta ajalugu ja tulemused näitavad seda niikuinii," pakatab Eberle enesekindlusest.

Haapsalu elanikud ei tea Gerhard Eberlest suurt midagi. Mees hoiab end eemale avalikest üritustest, kohalikku Rotary klubisse ei kuulu ega sealsete ettevõtjatega praktiliselt üldse ei lävi.

Skanska EMV juhatuse liige, Haapsalu Rotary klubi üks liikmeist Alar Kullison prahvatab, et ta ei tunnegi sellist inimest nagu Gerhard Eberle (48).

"Aga kes ta olema peab või millega tema ettevõte tegeleb? Ma ei tunneks teda vist tänaval äragi," vabandab Kullison.

Kui Äripäev selgitab, et sakslane toodab Haapsalus, OÜ Lades, Hiiumaal Kärdlas ja Järvamaal Ahulas merepäästeveste ja turvavarustust, siis meenub ka Alarile, et on sellisest inimesest midagi kuulnud küll.

"Mina tean teda ainult nii palju, et käisime Rotary klubiga tema firmal Haapsalus külas. Seal ta siis tutvustas ka, mida, kuidas ja kellele teeb. Kvaliteetne kaup välisturgudele. Aga Haapsalu linnapildis teda ei kohta. Aktiivselt ta avalikus elus ei osale, erinevatest üritustest osa ei võta. Suhtleb ilmselt ainult pereringis ja lähemate sõprade-tuttavatega. Ta ei oska eesti keelt, võib-olla sellepärast hoiab ta madalat profiili," arvab Kullison dividenditopi võitja kohta.

Sakslane Gerhard Eberle, keda ehitusärimees ei suudaks esimesel hetkel tänaval äragi tunda, kavatseb mulluse eduka äriaasta eest võtta enda kolmest firmast välja kokku 112,5 miljonit krooni ehk paarkümmend korda enam kui 2008. aastal.

Selle summaga põrmustab meredele ja ookeanitele sobivaid päästeveste ja turvavarustust tootvate ettevõtete juht sellised Eesti ärihiiud nagu Mati Polli, Toomas Annuse ja Lumani, Jüri Käo või Urmas Sõõrumaa väljavõtmisootel omanikutulu.

Haapsalu endine linnapea Ingrid Danilov tunnistab Äripäevale, et enda kahe ja poole aasta pikkuse meerikarjääri jooksul ei kohanud ta Eberlet kordagi. Ka Danilov teab, et ta elab Haapsalus, on edukas ettevõtja, kuid näole ei ole ta linnapeale kordagi andnud.

"Ta on meile sellise salapärase, omapärase inimese mulje jätnud," nendib ekslinnapea.

Endine sotsiaalminister, praegune Haapsalu mudaärimees Toomas Vilosius teab samuti, et Eberle elab ja tegutseb kuurortlinnas, kuid see on ka kõik.

"Ma nii põgusalt inimest tunnen, et ei oska tema kohta vähimatki öelda. Küsige Sukleselt (mõtleb ärimees Urmas Suklest - toim.)," vabandab ettevõtja.

Pärast möödunud kuu kohalike volikogude valimisi Haapalu linnapeaks tõusnud Sukles puutus Eberlega kokku 2001-2002. aastatel, mil sakslane ostsi linnas ühe vana maja. "Sel ajal istusime korra temaga ühe laua taga koos. Hiljem ei ole kokku puutunud. Ausõna, kuidas tahakski teda iseloomustada, ei oska," lisab ka Sukles ohates.

Ärimehele kuuluva Pakpoordi üks õmblustsehhidest asub Albu vallas, Ahula külas. Teine sama firma haru asub Kärdlas. Seal valmistatakse automaatselt õhuga täituvaid päästeveste.

OÜ Pakpoordi Ahula tsehhis töötanud assistent Kai iseloomustab Gerhardit kui alati väga selgete soovide ja ideedega juhti. "Ta mõtleb alati kõik detailideni läbi ja alles seejärel räägib enda mõttest. Väga konkreetne mees. Kui ta ikka tahab mingisugust aruannet, siis peab see tal ka kohe käepärast olema. Eberle räägib alati kiiresti ja hästi kõva häälega," kirjeldab Kai tööandjat. Aga palka maksvat sakslane vähe, aga siiski nii palju, et kohalikud inimesed eelistavad töötupõlvele siiski vahtpäästevestide tootmist.

Albu vallavanem Kalju Kertsmik tunneb Gerhard Eberled üle 10 aasta.

"Ta on mulle alati korrektse ja ausa ärimehe mulje jätnud. Ta on meie valla üks stabiilsemaid, suuremaid ja ausamaid maksumaksjaid. Gerhard on alati olnud huvitatud enda ettevõtte arengust. Vald on teda ka jõudumööda aidanud, kui ta on meie poole pöördunud," kiidab Kertsmik üht valla suuremat maksumaksjat. Vallajuhi sõnul on nad ettevõtjat kaitsnud näiteks erinevate riiklike inspektorite eest, kes ülima agarusega pakikaupa ettekirjutusi ja märkusi armastavat vorpida. "Oleme siis, jah, ikka püüdnud rääkida ja selgitada," märgib Kertsmik.

Vallavanema mäletamist mööda valis sakslane Ahula küla seetõttu tootmisbaasiks, et seal kandis oli väljaõpetatud kaader - ka enne sakslase tulekut oli külas väike õmblustsehh. Samuti hindas ärimees enda ettevõtmisele sobivaks Ahula paikkonna infrastruktuuri. "Valla jaoks on aga väga tähtis, et meie naised ja emad saaksid kodukohas tööd ja leiba," selgitab Kertsmik.

Dividendimiljonid tarbimisse

Dividendi TOPi tipus troonivad ettevõtjad maksavad firmadest väljavõetavast rahast võlgu, koolitavad lapsi ja rahastavad uusi äriprojekte.

Suurärimees Urmas Sõõrumaa, kes võttis eelmisel aastal oma ettevõtetest välja kokku 50 miljonit krooni, kavatseb sel aastal välja võtta "ainult" 15 miljonit.

Äripäev küsis Sõõrumaalt, mis ta väljavõetava rahaga teeb?

"Kavatsen enda lapsi koolitada, erinevatesse äriprojektidesse investeerida, mitmeid mittetulunduslikke üritusi toetada. Samuti tarbida," ei salga suurettevõtja, et järgib ka majandusminister Juhan Partsi ülekutset julgemalt vajalikke asju osta.

Sõõrumaa ei ole iga-aastast dividendimaksmise strateegiat välja töötanud.

"Otsustame igal aastal eraldi, kui suur osa kasumist investorite vahel jaotada. Dividendide maksmise otsustamisel oleme alati lähtunud põhimõttest, et eelkõige peab olema tagatud ettevõtte areng ja laienemine," lisab Sõõrumaa.

Kas tema meelest on dividendide 21%-line tulumaksustamine mõistlik?

"Jah, tundub nii," jääb ärimees siinkohal napisõnaliseks.

Naistearst, Tartus Elite, Tähe ja Gyne erakliinikuid omav Andrei Sõritsa plaanib äriühingustest välja võtta 11 miljonit dividendikrooni.

Tohter ütleb, et kindlat strateegiat neil dividendide maksmiseks ei ole.

"Vaatame, et "huntidel oleks kõht täis ja jänesed jääksid ellu". Kuna meil on tegemist pereettevõttega, siis sel aastal oleme otsustanud "perevõlad" dividendidest tagasi maksta," ütleb Sõritsa.

Kas arst suudab ka järgmisel aastal üle 10 miljoni krooni dividendideks maksta?

"Sel aastal toimub meie Elite, Tähe ja Gyne kliinikutes patsientides ja teenustes ümberstruktureerimine - esimese poolaasta jooksul on langenud 15 protsenti ambulatoorsete patsientide arv, sünnituste arv kukkus 40 ja operatsioonide arv 20 protsenti. Samas on tõusnud välismaa patsientide arv, kes on tulnud meie juurde nii operatsioonideks, kunstlikuks viljastamiseks kui ka ambulatoorsetele vastuvõttudele. Seega, käibenumbrid ja kasum vähenevad, aga mitte dramaatiliselt. Kui palju suudame ja kas hakkame dividende järgmisel aastal maksma, selgub alles järgmise aasta juunis," on Sõritsa siiski rahulolev.

Ta ütleb, et kriisiajast hoolimata on neile pakutud erinevaid kliinikuid müüa nii Tallinnas kui ka Riias.

"Aga need pakkumised ei olnud meie jaoks huvitavad. Kui tekib hea pakkumine või hea partner - oleme valmis laienemiseks. Eelmisest aastast, arvestades, et ühiskonnas tekkisid pinged seoses majandusliku olukorraga, oleme otsustanud, et on parim aeg võtta aeg maha, investeerida ainult kindlal vajadusel, hajutada riske, investeerides erinevates valdkonnades, maksta võlad tagasi, hoida vajadusel raha "sukas" mustadeks päevadeks," kirjeldab Sõritsa kriisiaja olulisemaid põhimõtteid eluspüsimiseks.

Kui suurettevõtja Urmas Sõõrumaa meelest talle 21%-line dividendide tulumaksumäär liiga ei tee, siis doktor seda kuigivõrd ei seedi.

"Inimesed on sama erinevad nagu puud looduses: mõned kasvavad kõrgemaks, mõned on paindlikumad… Ka inimeste potentsiaal õppida, teha tööd, luua on väga erinev. Kui ühiskond soovib, et inimesed, kes ei suuda või ei soovi tööd teha, elaks ka sama hästi, kui inimesed, kes tahavad, suudavad ja teevad tööd, siis maksud peavad võimalikult suured olema. Kui riik korjab vähem makse ja inimene hakkab rohkem vastutama oma elukäigu eest, siis tekib suurem ebavõrdsus. Kuna suurem osa oma elust elasin sotsialismi ajal, siis mul on, millega võrrelda ja rohkem sotsialismis ma elada ei tahaks. Olen selle poolt, et maksud on võimalikult väikesed ja ma tahan ise otsustada ja vastutada oma ja oma pere elu eest, mitte loota, et riigi sotsiaalne süsteem hoolitseb, kas saaksin pensioni, hooldekoju, ravi…," läheb Sõritsa madalaid makse ülistades põlema.

Raudteevedudega tegeleva Skinest Groupi suuromanik Oleg Ossinovski ütleb Äripäevale, et tema kontsern maksab dividende igal aastal. Seekord rõõmustab ta end 32,6 miljoni krooniga.

"Otsus dividendide väljamaksmise kohta tehakse igal aastal eraldi. Järgmisel aastal plaanime välja maksta umbes 10 miljonit krooni. Dividendide väljamaksmise strateegia sõltub sellest, kas on olemas investeerimiskõlbulikke objekte. Sel aastal me enda tegevusalas selliseid ei leidnud. Investeerime ainult raudteeärisse," lisab Ossinovski.

Kasahhi arvates näitab Eesti 21%-line dividendidele kehtestatud tulumaksumäär, et riik on väga rikas.

"Maks peab olema samal tasemel naaberriikidega. Sel juhul saame selle ainult oma ettevõtjatelt. Kui maks on madalam kui naabritel, siis kogume kokku ka võõra raha, mis kosutab Eesti eelarvet. Kui maks on kõrgem, siis lähevad maksud kõik võõrastesse eelarvetesse. Lätis on dividendimaks 0% ja tulumaks 15%. Venemaal on palgalt võetavad maksud (tulu- ja sotsiaalmaks) alla 15% meie ettevõtte summade puhul. Seda vähendab veelgi tulumaksuvaba miinimum. Küprosel on dividendimaks 0% ja tulumaks 10%. See tähendab, et Eesti ettevõtjad rahastavad meie naaberriikide eelarveid," on Ossinovski nördinud.

Ta lisab, et Skinest Gruopil moodustab väljamakstavate dividendide summa veidi üle 15% aastakasumist. "Peaaegu kõik investeeringud teeb meie firma omavahendite arvelt, kasutamata pankade abi. Sellel põhjusel on dividendide summa marginaalne võrreldes üldise investeeringute mahuga," sõnab ärimees.

Suurärimees Jüri Käo on endale tänavu välja kirjutanud 17,4 miljonit krooni. Seda on umbes kolm miljonit krooni vähem kui mullu.

"Eks see kulub nii-öelda eraisiku investeeringuteks. Kui Sõõrumaa ütleb, et koolitab dividendide eest lapsi ja suunab sellest osa tarbimisse, siis see on väga õige suhtumine. Keegi peab neid asju poest ostma ju. Aga Jüri Käo ise tehast asutama ei hakka. Meil on NG Investeeringutes omavaheline kokkulepe, et kõik finantsinvesteeringud teeme grupi kaudu," räägib Käo naeruselt.

Kas Käole ka 21%-line dividendide maksustamine vastukarva on?

"Ei noh. Ettevõtja jaoks on maksud alati kõrged! Aga üldiselt on minu meelest mõistlik protsent. Täitsa OK ju!

Minu meelest on palju olulisem see, et keegi Eestis enam kunagi ettevõtete tulumaksu ei taastaks. Vaat see oleks kole! Praegu on ettevõtete tulumaksu puudumine meie ainus eelis teiste, naaberriikide ees."

Tänase Äripäeva kaante vahel olev järjekorras viies dividendide TOP näitab ärimeeste rahakoti seisu tõenäoliselt paremini kui kunagi varem. Ettevõtjad, kes suudavad keset masu endale dividende maksta ja selle pealt tulumaksu tasuda, peaks olema korralikult pungil rahakotiga, et kriis edukalt üle elada.

Samas tuleb siiski möönda, et keskmise ettevõtja jaoks on sel aastal olnud dividendide väljavõtmine kõvasti suurem luksus kui viimased buumiaastad ning keskmised dividendimaksete suurused jäävad 2005-2006. a tasemele.

Kui maksuameti andmeil maksid ettevõtted dividendidena nii 2008. kui ka 2007. aastal välja umbkaudu 12 miljardit krooni, siis selle aasta üheksa kuuga on omanikutuluna välja võetud 8,1 miljardit. Tõenäoliselt aasta viimases veerandis lisandub siia otsa veel üht koma teist, kuna euro nimel lüpstakse rahakaid riigifirmasid niipalju kui võimalik. Kuid selline omanikutulu väljamaksmine pole jätkusuutlik ja järgmisel aastal võib siin oodata olulist tagasiminekut.

Erakorralised dividendid mõjutavad sel aastal kogu dividendipotti väga palju.

Dividendimaksjate suurkolmikult Eesti Energia, RMK ja Tallinna Sadam liigub või on juba liikunud riigi eelarvesse kokku 2,46 miljardit krooni. Siia lisanduvad erakorraliselt suurte maksetega veel ka Tallinna Lennujaam ja Eesti Loto. Tallinna suurosalusega ja tõenäoliselt kõige suurema kasumlikkusega veefirma Tallinna Vesi võtab välja 230 miljonit krooni.

Pilti moonutab sel aastal veel ka tugevalt TeliaSonera, kes Eesti Telekomi suure ülevõtmishuvi tõttu pani telekomifirma suuri dividende maksma.

Eesti Telekomi aktsionäridele maksti sel aastal koos erakorraliste dividendidega välja tervelt 2,41 miljardit krooni, mis on konkurentsitult Eesti korporatiivajaloo suurim dividendide väljamaksmine. Samas peab arvestama, et TeliaSonera enda kaukasse kukkus siit ligi poolteist miljardit krooni.

Võrdlusena võiks tuua, et maailmas on ühe aasta jooksul kõige enam investoritele raha välja jaganud tarkvarafirma Microsoft, mis maksis 2004. aastal välja suure osa oma aastate jooksul tekkinud reservidest (32 miljardit dollarit).

See aasta võib julgelt öelda, et cash is king (ehk sularaha on ettevõtjate seas kuningas). Tõenäoliselt sellest juhituna soovitas tänavu Äripäeva rikaste TOPi võitja Riverito (endise nimega Merko Grupp) suuromanik Toomas Annus Äripäeval ettevõtjate rikkust hinnata vaba raha, aga mitte varade baasil. Dividendide TOPi näol on tegelikult see soov täidetud, kuna aastate jooksul üles hinnatud kinnisvarast on dividendide maksmiseks vajalikku raha võimatu välja pigistada. Omanikutulu maksmine on nõudnud aga alati ettevõtjalt majandustegevust ja head rentaablust.

Seetõttu on dividendide TOPs palju Eesti ettevõtjad, kes ei mahtunud sel aastal rikaste TOP viiesajasse. Esimesena leiab 28. kohalt kolme erakliinikut omava Andrei Sõritsa, kes endale selleks aastaks 11 miljonit krooni dividende määras. Samuti on pingereas ka palju advokaate, kes on harjunud suurema osa kasumist kohe aasta lõpus dividendide näol välja võtma.

Tulles korra tagasi Toomas Annuse juurde tuleb siiski tõdeda, et ka ta enda metoodikat rakendades figureeriks ta Eesti esirikkurite troonil. Dividendimiljonäride hulgas on ta olnud igal aastal väga kõrgel kohal (sel aastal 32,6 miljoni krooniga neljas) ning lisaks annab ka miljardkroonise rahavaruga (ehitus)firmat Eestis teist otsida.

Omaette klass on muidugi aga tänavuse dividenditopi võitjale Gerhard Eberlele kuuluv tekstiiltoodete valmistaja Pakpoord, mille kontol oli eelmisel aastal likviidseid vahendeid 146,1 miljoni krooni ehk enam kui 60 protsenti varade mahust. Eestis tegutsev ja elav saksa ärimees on kirjutanud endale aruandesse, et võib sel aastal dividendidena välja võtta koguni 112,5 miljonit krooni.

Eberlele kuuluv firma oli niivõrd likviidne, et ta suudab sisuliselt pangast teenitavast intressitulust oma 54 töötajale palka maksta.

Vähemalt kümne miljoni krooni maksjaid on tänases edetabelis kolmkümmend kuus ja tabeli alumiste kohtade hõivamiseks pidi dividenditulu ulatuma nelja miljonini.

Ehkki dividendide maksmine näitab, et ettevõtja ei oska vaba raha ei enam kõrge rentaablusega tööle panna, on omanikutulu väljamaksmine ka usalduse märgiks, kuna sellega kaasneb ka märkimisväärne tulumaksukohustus. On ju võimalik kasumit firmast välja viia ka laenude, aktsiakapitali vähendamise või veel mõnda kavalamat teed pidi.

Siiani on näidanud ettevõtjad kiiret kasvu ja laienenud ning võtnud välja vaid viiendiku teenitud kasumist. Viimase viie aasta jooksul Eestis teenitud 235 miljardi kroonisest kasumist ettevõtjad välja võtnud vaid 43 miljardit krooni.

Kõige võimsaks dividendimaksmisest kõrvalehiilijaks võib pidada Swedbanki, kelle jaotamata kasumi suuruseks oli 2008. aasta lõpus üle 31 miljardi krooni. Kuid eks laenubuum on nõudnud pidevalt lisafinantseerimist ja dividendide väljavõtmisest pole saanud juttugi olla.

Prognoosiks, et keskpikas perspektiivis muutub dividendide väljavõtmine ettevõtjate hulgas senisest populaarsemaks. Tõenäoliselt õpetab praegune masu, et ettevõtte eesmärk on lisaks omanikule kasumi teenimisele see ka välja maksta ja ära tarbida.

Eelmise aasta Äripäeva dividendide TOPi võitis poolesaja miljoni krooniga Urmas Sõõrumaa. Mees tegi, mis mees lubas, võttes ka reaalselt niipalju raha välja. Samas tuli aga üllatuslikult takkajärele välja neli ettevõtjat, kes tõukas Sõõrumaa troonilt.

2008. aasta suvel otsustas Prantsuse suurkontsern Isover Saint-Gobain osta ära Ehituse ABC. Ehituspoeketi müügist teenisid müüjad ootamatult 900 miljonit krooni puhast kasumit, millest ettevõtte suuromanikud Dmitri Drajev, Valeri Gridnev ja Mihhail Ležnin otsustasid eelmisel aastal endale kohe igaüks 71 miljonit krooni välja võtta.

Nemad aga ei pruugi veel olla eelmise aasta dividendide TOPi tegelikud võitjad. Tõenäoliselt võib suurimaks omanikutulu väljamaksjaks saada aga hoopis Eesti soost kinnisvaramagnaat Paul Oberschneider, kes müüs 2007. aastal soomlastele maha Ober-Haus Kinnisvara ja lubas oma 2007. aasta aruandes, et võib maksta endale 2008. aastal 72,6 miljoni krooni dividende. Seda aga veel kontrollida ei anna, kuna Oberschneider pole veel oma 2008. aasta aruannet suutnud kokku lüüa.

Korralikud muutused on takkajärele toimunud ka 2007. aasta suurimate dividendimaksjate nimistus.

Endale Eesti ajaloo suurimat, 122 miljoni kroonini ulatuvaid dividende maksta lubanud Silikaadi tootmise omanik Vello Kunman võttis tegelikkuses raha välja vaid veidi üle kaheksa miljoni krooni, millega ta ei pääsenud tegelikkuses isegi viiekümne suurima dividendimaksja hulka.

Endale 60 miljonit krooni dividende välja kirjutanud toiduainetööstur Oliver Kruuda ei maksnud 2007. aastal endale välja aga ühtegi senti.

Seega oli 2007. aasta suurima dividendisaagi omanik hoopis äsja firma börsile toonud kasiinoärimees Armin Karu, kes lubas endale 83 miljonit krooni välja maksta ja seda ka tegi.

Üllatuskülalisena tuli aga ülemöödunud aasta tabelisse juurde Kaido Jõeleht, kes on tuntud kui Sylvesteri endine suuraktsionär, aga kes tegutseb väga tugeval rinnal hetkel kinnisvaraarenduses.

Välja makstud dividendid ulatusid tal kahe aasta eest 78 miljoni kroonini.

Ka teised Sylvesteri eksomanikud on üksjagu raha välja võtnud.

Puidufirma rajaja Mati Polli on viimase kahe aastaga endale välja maksnud kokku 52 miljonit krooni.

Selle aasta aruandesse on Polli kirjutanud dividendide väljamaksmise reale koguni 100 miljonit krooni, aga ärimees kinnitas suvel Äripäevale, et ta veel vaatab palju raha ta oma ettevõttest sel aastal välja võtab.