Leidlikkust jääb ametnikel ülegi

Hea kolleeg Tarmo Vahter Eesti Ekspressist tõi hiljutisel Ajalehtede Liidu ja kohtunike ühingu seminaril hästi välja (osade) Eesti ametnike tegevuse info väljastamise piiramiseks.

Nii tõdes Vahter, et kuigi Eesti avaliku teabe seadus on Euroopa üks paremaid, üritatakse sellest kümnel erineval moel mööda hiilida. Kuidas? Esmalt seatakse dokumentidele juurdepääsupiirang kohe pärast nende loomist.

Seejärel näidatakse info avaldamisest keeldumisel üles tõelist leidlikkust - seda põhjendatakse nii turvameetmete, ärisaladuste kui ka välissuhtluse kaitsega; koostatakse dokumente, mida pole ametlikult olemas; salastatakse igaks juhuks ka saladustevabu dokumente; kuulutatakse absoluutselt kõik isikuandmed delikaatseteks; salastatakse, isegi kui seadus seda keelab; "unustatakse" dokumendi salastatus kustutada; lihtsalt venitatakse; tehakse nägu, nagu pole avaliku teabe seadusest kuuldudki; pikendatakse juurdepääsupiirangut jne jne.

Kirjutasime sel nädalal Rein Langi juhitava justiitsministeeriumi plaanitavast muudatusest avaliku teabe seaduses, mis võimaldaks julgeolekukaalutlustel vähendada valitsusasutuste avalikustatavat infot, mh kaotada internetist näiteks ka ametnike nimed.

Iseenesest on julgeolekukaalutlustel info vabaks laskmise piiramine täiesti arusaadav ja õige. Kui mul oleks vaid kindlust, et seda ei hakata kurjasti ära kasutama. No ei ole seda kindlust. Ajakirjanikena näeme iga päev, kuidas nähakse vaeva, et info väljastamist piirata ja seeläbi selle levikut kontrollida.

Ma ei ole Evelyn Sepaga just paljudes asjades ühel meelel. Kuigi ta paralleel Orwelli maailmaga, kuhu Eesti on liikumas, näib veel liialt ülepaisutatud, on tema võrdluses omajagu tõtt. Rohkemgi, kui see mulle meeldiks.