Pool miljardit paari töötajaga

Indrek Kald 09. november 2009, 00:00

"Tegu on kõnekaardiga väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele ja Euroopa Liidu riikides reisivatele inimestele. Kõnekaardil on eri brändid eri riikides, kuid tehnoloogilises mõttes on tegu EMT SIM-kaartidega," tutvustas Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm projekti, mis aitab Eesti Telekomil astuda Eesti suuremate eksportööride Baltika ja Wendre kandadele.

Sel põhjusel kasutavad need kõnekaardid Eesti numbreid, mis algavad suunakoodiga +372. Rahvusvahelised kõned, SMSid, andmeside jms teenused käivad Eesti kaudu ning EMT teenib selleltki.

Allhanget osutab EMT Kanada päritolu sidefirma CSC Telecom siinsele harule TOP Connect OÜ. Teenus toodi turule 2006. aastal ja tänavu ulatub selle maht juba poole miljardi kroonini.

"Meile on see selgelt väljastpoolt tulev tulu, mitte Eesti lõppkliendilt. TOP Connect toob raha Eestisse ning meie saame raha neilt," kirjeldas Kalm. Pool miljardit jaguneb EMT ja Elioni vahel.

Välisturgudele mõeldud SIM-kaardi arendus on paari inseneri ja projektijuhi töö. EMT ja Elioni roll on tagada kõnekaardi tehnoloogiline platvorm, lisaks peab EMT kindlustama teenuse reaalajalise arvelduse ja muud toote tehnilise juhtimisega seotud tegevused.

"Kõnealusel juhul on EMT ja Elioni puhul tegemist targa alltöövõtuga, kus lisaväärtus on küllaltki suur," märkis Kalm.

"Küsimus ei ole kvantiteedis, vaid kvaliteedis. Inimesi ei pea palju olema, kes sellist unikaalsust loovad," sõnas Kalm EMT arendusjuhi Kuno Peegi veetava tiimi töö kohta.

"Meie eelis on paindlikkus ja hea arendusressurss, unikaalne kompetents. Kui sa oled väike - ja EMT on maailma mastaabis väike -, siis otsustad kiiresti ja oled paindlik," rääkis ta.

Kõnekaartide turundusse ega müüki Eesti Telekom ei sekku. "TOP Connect on selle ärimudeli algataja, nende poolt on ka strateegiline turundus ja müük," põhjendas Kalm. "Võime end pidada nutikateks meesteks, aga maailmas müüa on väga raske. Nemad on kohal, käivad mööda maailma, teevad turundust," rääkis ta.

Kalmu ütlusel on kõnekaartide projekti ajalist kestvust raske hinnata. Samas pidev tootearendus lubab eeldada suhteliselt jätkusuutlikku toodet, märkis ta.

Kõnekaarte müüb TOP Connect eri nimede all - näiteks TravelSIM ja Explorer -, mis olenevad riigist ja kaardi positsioneeringust. Eestis välja töötatud kaardi kasutajaid on maailmas üle poole miljoni, näiteks saab neid osta USAs, Hiinas, Venemaal, Austraalias, Jaapanis ja Indias.

EMT arendusjuhi Kuno Peegi kinnitusel on maailmas kümmekond suurt rahvusvahelist mobiilide kõnekaartide pakkujat, ent mitmed üritajad on ka kiiresti pankrotti läinud.

Tele2 juhatuse esimees Toomas Tiivel ütles, et pole EMTs välja töötatud rahvusvahelistest kõnekaartidest kuulnud. "Pool miljardit krooni on päris suur number, et end selle teemaga rohkem kurssi viia," märkis ta. Tele2-l tema sõnul praegu suuri ekspordiprojekte pole.

TOP Connecti juhatuse liige Vladislav Sobolev Äripäeva saadetud kommentaaripalvele ei vastanud.

Taavi Kotka, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) juhatuse esimees
Eesti Telekomi allhange on üks suuremaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ekspordiprojekte Eestis. Rohkem teeb küll Ericsson Eesti, aga see liigitub juba elektroonika valdkonna alla.

Tark alltöövõtt on ainuvõimalik lahendus, sest näiteks Ukrainast tuleb programmeerijaid märksa rohkem. Nendega on aga raske odava allhanke osas konkureerida.

Siiani on Eestis rohkem tehtud lihtsat programmeerimistööd, ent peame liikuma nn toiduahelas ülespoole, tegema senisest enam oma tooteid. Samas on neid tooteid raske maailmas müüa, selleks on vaja mingit katusorganisatsiooni, n-ö vihmavarju. Näiteks Regiol on selleks Ericsson, Webmedial Hewlett-Packard.

Valdo Kalm, Eesti Telekomi juhatuse esimees
Eestil on šanssi teha eksporti just targa, mitte odava alltöövõtuna. Võid ju ka alltöövõtjana väga suurt väärtust luua.

EMT-l on rida rahvusvahelisi ühisprojekte arendusportfellis. Kõik need on partnerteenused, kus on ühendatud eri firmade kompetentsid. Ei näegi erilist võimalust üksinda rahvusvahelisele turule siseneda - lihtsalt ei jätku ressursse ja ka oskusi.

Rahvusvaheline edukus seisneb eelkõige avatud ja win-win koostöös - siis võime rääkida targalt tehtavatest optimaalsetest investeeringutest ning sellel põhinevast edukast ning pika elueaga tootearendusest.

Ajupotentsiaali Eestis jätkub, seda on vaja ainult targalt eesmärgistada ning osapoolte ressursse mõistlikult ühistöös jagada. Win-win koostöö eeldab aga ka teenitud marginaali jagamist - see ongi väikese Eesti (ka firmade võtmes) tuleviku ekspordisuutlikkuse peamine võti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing