Analüütikud eelistavad Eesti Energia börsiplaani

"Ainus pragmaatiline lahendus on börs. Selliste olukordade jaoks börsid ju loodud on," kinnitas SEB Enskilda juhatuse liige Henrik Igasta. Võlakirjad on osa Eesti Energia finantseerimisallikate arsenalist niikuinii.

Igasta sõnul eeldab ettevõtte kapitalistruktuur täiendavat aktsiakapitali, et selle toel täiendavalt laenukapitali kaasata, olgu see siis sündikaatlaenu- või võlakirjaturult. "On ka muid variante, näiteks mõningate investeeringute puhul tuleks kõne alla projektfinantseerimine, aga ka see eeldab täiendavat aktsiakapitali," lisas Igasta.

Majandusminister Juhan Parts nimetas üheks börsile mineku miinuseks asjaolu, et dividendide jagamise korral ei saa riik kogu raha endale, vaid seda tuleb jagada väikeaktsionäridega.

LHV Panga juhatuse liikme Erki Kerdi sõnul räägivad börsile viimist ja täiendavate võlakirjade emiteerimist võrreldes plussid ja miinused pigem esimese variandi kasuks. Eesti Energial tuleb tema sõnul järgnevatel aastatel ette võtta mitmeid suuri investeeringuid, mille pelgalt laenurahaga finantseerimine viiks ettevõtte laenukoormuse liiga suureks ning võib kaasa tuua krediidireitingute languse.

"Lisaks parandaks IPO ettevõtte läbipaistvust ning võimaldaks teoreetiliselt ka tulevikus avalikkuselt täiendavaid finantsvahendeid kaasata," märkis Kert. Täiendavate investeeringute tegemisest Eesti Energia tema sõnul ei pääse ning seega tuleb valitsusel leida variant lisakapitali kaasamiseks. "Loomulikult on laual ka teisi võimalusi peale IPO või võlakirjaemissiooni. Olles erinevad versioonid ka oma majas läbi analüüsinud, tundub IPO neist üks mõistlikumaid," ütles Kert.

LHV Panga nõukogu liige Rain Lõhmus ütles, et Eesti Energia võlakoormus on niigi suur ning võlakirjad pole praegustes turutingimustes tõsine alternatiiv. "Suur võlakoormus võib tunduda omanikule atraktiivne, aga tegelikkuses võib osutuda kõrgete panustega pokkeri mängimiseks, kus risk on kaotada kogu kontroll ettevõtte üle," ütles Lõhmus ja lisas, et Eesti Energia võlakirjad kauplesid järelturul küllaltki kõrgete intressimäärade juures.

Igasta märkis, et Eesti Energia rahavajadus ei ole juhtkonnal laest võetud number, selle taga on tõsised plaanid ja vajadused. Alternatiiv börsile on tema sõnul strateegiliste partnerite kaasamine erinevate äriüksuste investeeringute rahastamiseks. "Selle tulemusel ilmselt jõutakse ruttu teemani, kuidas ettevõte juppideks jagada, millist osalust müüa, mis on strateegilise tähtsusega vara ja mis ei ole jne. Ühesõnaga, muud võimalikud variandid on poliitiliselt rasked sündima," lausus Igasta.

Sõltuvalt hinnast võib Eesti Energia aktsia olla Igasta sõnul väga atraktiivne.

"Põhitegevus on stabiilne, põlevkivi töötlemine ja vastava tehnoloogia eksport annavad nafta hinna trende silmas pidades väga huvitava kasvuperspektiivi," kommenteeris ta.

Eesti Energia sobiks suurepäraselt börsile. Tegemist on hästi juhitud firmaga, mis tegutseb investoritele arusaadavas ning atraktiivses sektoris ja mis vajab arenguks palju lisakapitali. Vähemusosaluse börsileviimisel oleks investoritel võimalus osaleda Eesti majanduse kasvuloos .

Kui vajalikud otsused jäetakse tegemata ning energiavaldkonda ei investeerita piisavalt, paneb Eesti valitsus meie ettevõtted ning elanikud tulevikus väga keerulisse olukorda, kus hakkame veelgi suuremal määral sõltuma imporditud elektrist, heast ilmast ning õnnest. Elame maailmanurgas, kus suur osa aastast on pime ja külm, nii et elektrita ei saa kuidagi hakkama ning elektri hind mõjutab väga otseselt meie konkurentsivõimet ning heaolu.