Kas saime, mida tahtsime?

Ahto Oja 11. november 2009, 00:00

Eesti on vaid siis elujõuline, kui inimesele, majandusele, keskkonnale ja kultuurile pööratakse võrdselt tähelepanu. Praegu on põhiküsimus selles, kas ja mida peaksime oma mõtlemises ja toimimises muutma nõnda, et meie tegevus mahuks n-ö keskkonnaruumi sisse, et me ei kulutaks ülemäära loodusressursse, saastaks keskkonda. Soovitu ei sünni iseenesest, selleks tuleb eesmärkides kokku leppida, selle nimel panustada ja ka tehtut mõõta - kas saime, mis tahtsime.

Statistikaameti kogumik "Eesti säästva arengu näitajad 2009" ja viimase võimaliku aasta andmetega elujõulisuse näidikulaud on abivahendid, mis aitavad mõõta, kas Eesti on liikunud lähemale riiklikus strateegias Säästev Eesti 21 püstitatud eesmärkidele. Lühidalt võib saadud andmete ja näitajate alusel öelda, et viimase kümnendi jooksul realiseerus "Säästev Eesti 21" toodud jätku- ehk tavalise äri stsenaarium, mis avaldus olemasoleva olukorra jätkumises ilma lisaponnistusteta. Majanduse kasvuajal tõusid majandusnäitajad, kuid inimesele, keskkonnale ja kultuurile pöörati vähem tähelepanu. Näiteks SKP elaniku kohta ostujõu alusel kasvas, riigi koguvõlg oli Euroopa väikseim, töötus oli väike. Ent kasvas põhi- või sellest madalama haridusega noorte hulk (praegu 14% 18-24aastastest), alaealiste kurjategijate arv kasvas 2,5 korda, suurenes suhteline vaesus.

See vähendab edaspidi haritud ja konkurentsivõimeliste töötajate hulka, mis omakorda vähendab majanduse konkurentsivõimet, sh kõrgtehnoloogia ja innovatsiooni edenemist.

SKP ühiku tootmiseks kulutati Eestis 3,5 korda rohkem energiat kui Euroopas keskmiselt, mis omakorda johtub meie madala kütteväärtusega põlevkivi põletamisest. Selle tagajärjel suurenes kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris, suurenes põlevkivi kaevandmisega seotud jäätmete, sh ohtlike jäätmete hulk, mis ületab elaniku kohta Euroopa keskmise mitmekordselt.

Nüüd saab interaktiivselt kaardil ja riikide järjestuses viimase võimaliku aasta andmeid vaadata, samuti võrrelda Eesti maakondi ja omavalitsusi.

Ehk on kogumikust ja näidikulauast kasu poliitikaanalüütikuil, otsustajail ja otsuste elluviijail. Ikka selleks, et analüüsida olukorda ja leida suundumuste põhjused. Neid teades saab pakkuda lahendusi ja teha valikuid, mis tagavad võrdse tähelepanu Eesti kultuuriruumi elujõu, inimeste heaolu kasvu, sotsiaalse sidususe ja ökoloogilise tasakaalu suurendamiseks, viies Eestit jätkusuutlikuma tuleviku suunas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing