Luman loodab rahalaevu

Katariina Krjutškova 11. november 2009, 17:19

Välisriikidele valmistavad meie Jakobsonid probleeme, mistõttu tuleks majanduse elavdamiseks ja lõunanaabrist Lätist eristumiseks sihikindlalt eurole üle minna, ütles suurärimees Toomas Luman eurodebatil.

„Selge on see, et Lätit me ei saa ära viia. Saame vaid Läti territooriumi vähendada, kui kehtestame tsaariaegsed kubermangupiirid,“ naljatles Luman rohkem kui saja kuulaja ees, kes rahandusministeeriumi avatud uste päeva puhul tulid euroteemalist väitlust kuulama.

Luman seisis eesrindlikult ettevõtjate huvide eest. „Skandinaavia investorite liikumiskiirus rahalaevadega siia kasvab,“ vastas Luman küsimusele, mis muutub tema jaoks 2011. aastal euroga. Luman jätkas, et investorite tulek vähendaks ka töötuse muret. Paljude töötute jaoks muutub ülejärgmisel aastal seisund lootusrikkamaks.

Endine poliitik ja akadeemia Nord professori Ivar Raigi arvates ei tohiks ülejärgmisel aastal eurole veel üle minna. „Ettevõtja muidugi võidab eurost, kuid asju peab laiemalt vaatama. See lubadus, et ettevõtjad päästavad maailma, ei pea vett,“ lausus Raig. Tema arvates mõtlevad ettevõtjad liialt kitsarinnaliselt ja lõikaksid vaid ise euro tulekust kasu. Paljud sotsiaalsed probleemid säiliksid. Raigile tundus liialt naiivne rahalaevu oodata, sest euro tulek ei taga automaatselt uusi investeeringuid. Raig manitses veel sügavamalt nõu pidama ja enne lõpujoone poole sööstmist veidi jõudu koguma.

Luman seisis sellele mõttele selgelt vastu: „Mis tähendab, et võtame aja maha ja mõtleme? Kurat siin mõelda? Tööd on vaja teha!“ hurjutas ta. Lumani hinnangul tuleb veel pingutada, et inflatsioonikriteerium normi saada.

Ka majandusteadlase Andres Arraku sõnul ei tasu praegu kännule tukkuma jääda ja euro eest tuleb täie jõuga võidelda. Arraku hinnangul läheb maailmamajandusel praegu tõusujoones ja see mõjub Eestile kolmekordse edutusena: paariprotsendiline SKP langus suurriikides alandab meie majandust 15-20 protsenti. Sama põhimõte kehtib Arraku hinnangul ka tõusu puhul. „Maailm tuleb august välja ja kisub ka Eesti mülkast kõrvupidi nähtavale,“ lisas ta. Samuti rõhutas Arrak, et Läti ja Leedu ei lähe eurole, mistõttu võib Eestile tulla selle arvelt veel topeltkoguses raha.

Ka Saint Petersburgi panga nõukogu esimehe Indrek Neivelti hinnangul ei tohiks eurot liialt idealiseerida. Neivelti sõnul on euro vaid üks meede, kuidas sõjaolukorras majanduses hõlpsamalt ellu jääda. „Heal juhul lahendab euro 20 protsenti meie probleemidest,“ sõnas ta, kuid ta nentis, et euro päästaks Eesti likviidsuskriisis.

Kõik väitlejad peale Lumani leidsid, et isiklikult euro tulek nende elu suurt ei mõjuta. Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et kui rahavahetusplaan täide läheb, valdab teda arvatavasti hoopis tühi tunne ja igavus. Pealegi nentis ta, et peab müntide tarbeks uue rahakoti ostma. Eesti Panga asepresident Märten Ross lubas 2. jaanuaril 2011. aastal kirjutada artikli, kuidas pükstel tuleb rihm edasi pingul hoida.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2009, 19:27
Otsi:

Ava täpsem otsing