Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võitlus euro nimel ajas Lumani ja Raigi sõnasõtta
Välisriikidele valmistavad meie Jakobsonid probleeme, mistõttu tuleks sihikindlalt eurole üleminekut jätkata, et elavdada Eesti majandust ja eristuda lõunanaabrist Lätist, väitis kaubandus-ja tööstuskoja esimees Toomas Luman eilsel eurodebatil, mida oli rahandusministeeriumi avatud uste päevale kuulama tulnud rohkem kui sada inimest.
Luman seisis ettevõtjate huvide eest. "Skandinaavia investorite liikumiskiirus rahalaevadega siia kasvab," vastas Luman küsimusele, mis muutub tema jaoks 2011. aastal euroga. Investorite tulek vähendaks tema sõnul ka töötuse muret.
Endise poliitiku ja akadeemia Nord professori Ivar Raigi arvates ei tohiks ülejärgmisel aastal eurole veel üle minna. "Ettevõtja muidugi võidab eurost, kuid asju peab laiemalt vaatama. See lubadus, et ettevõtjad päästavad maailma, ei pea vett," rääkis Raig. Tema arvates mõtlevad ettevõtjad liialt kitsarinnaliselt ja lõikaksid vaid ise euro tulekust kasu. Paljud sotsiaalsed probleemid jääksid ikkagi alles.
Raigile tundub liialt naiivne rahalaevu oodata, sest euro tulek ei taga automaatselt uusi investeeringuid. Raid manitses veel sügavamalt nõu pidama ja enne lõpujoone poole sööstmist veidi jõudu koguma.
Luman seisis sellele mõttele selgelt vastu: "Mis tähendab, et võtame aja maha ja mõtleme? Kurat siin mõelda? Tööd on vaja teha!" hurjutas ta. Lumani hinnangul tuleb veel pingutada, et inflatsioonikriteerium normi saada.
Ka majandusteadlase Andres Arraku sõnul ei tasu praegu kännule tukkuma jääda ja euro eest tuleb täie jõuga võidelda. Arraku hinnangul läheb maailmamajandusel praegu tõusujoones ja see mõjub Eestile kolmekordse edutusena: paariprotsendiline SKP langus suurriikides alandab meie majandust 15-20 protsenti. Sama põhimõte kehtib Arraku hinnangul ka tõusu puhul. "Maailm tuleb august välja ja kisub ka Eesti mülkast kõrvupidi nähtavale," ütles ta.
Samuti rõhutas Arrak, et Läti ja Leedu ei lähe eurole, mistõttu võib Eestile tulla selle arvel veel topeltkogustes raha.
Ka Saint Petersburgi panga nõukogu esimehe Indrek Neivelti hinnangul ei tohiks eurot liialt idealiseerida. "Heal juhul lahendab euro 20 protsenti meie probleemidest," sõnas ta. Kuid ta nentis, et euro päästaks Eesti likviidsuskriisist.
Autor: Katariina Krjutshkova