Swedbank taunib korteriühistu pankrotti

Katariina Krjutškova 15. november 2009, 12:20

Swedbanki väikeettevõtete osakonna valdkonnajuht Janis Pugri ütles Äripäevale, et korteriühistu pankrotti kui esimest valikut tuleks taunida.

"Olen arvamusel, et korteriühistu makseraskuste korral esimese alternatiivina  pankrotimenetluse algatamist näha on taunitav ning ei lahenda igakordselt korteriühistu probleeme," kommenteeris korteriühistute ja väikettevõtete finantseerimise eest vastutav Pugri.

Pugri lisas, et korteriühistu likvideerimine läbi pankrotimenetluse on võimalik üksnes juhul, kui ühistul puudub igasugune vara, sh ka nõuded liikmete vastu.

"Korteriühistu vara moodustub aga eelkõige liikmete osamaksudest, mida nad on kohustatud tasuma. Korteriühistul on alati võimalik tasumata remondi-, kommunaal- jms kulusid korteriomanikelt sisse nõuda, sh ka laenu, mis on võetud kortermaja renoveerimiseks," selgitas ta.

Pugri märkis, et korteriühistu pankroti korral hakkab haldur võlgu sisse nõudma ja kui mõni korteriomanik vabatahtlikult raha ära ei maksa, läheb tema kodu müüki. Võlgade sissenõudmise kõrval hakkab pankrotihaldur korteriühistut ka majandama ja tema töö tuleb ühistu liikmetel uue juhi palkamisega sarnaselt ka kinni maksta.

"Kui korteriühistu reservfondis pole konkreetsel ajamomendil raha, kuna liikmed ei ole oma kohustusi täitnud, eksisteerivad alati nõuded korteriühistu liikmete vastu, mis on samuti käsitletavad varana," põhjendas Pugri.

Lisaks tuleb arvestada, et tahtliku maksejõuetuse põhjustamise eest vastutab ametis olnud korteriühistu juhatus. "Seega ei ole pankrotimenetlus mingil juhul lihtne võimalus võetud kohustustest vabanemiseks," kommenteeris Pugri.

Pugri sõnul on korteriühistud tõenäoliselt üks vähestest laenusegmentidest, mille puhul on laenude teenindamine seni suhteliselt korrektne olnud. "Lühemaid võlgnevusi on ikka esinenud, kuid nende korteriühistutega oleme leidnud sobivaid lahendusi, mis aitavad maksedistsipliini taastada," ütles Pugri.

Äripäev küsis, kust soovitab Swedbank pangalaenu tasumiseks raha leida, kui osad korteriomanikud jäävad ühistule pidevalt makseid võlgu.

"Korteriühistu on mittetulundusühing, mille sujuva majandamise huvides peaks juhatus majanduskava täitmise ja püsiva likviidsuse kindlustama. Korteriühistu on kohustatud juba laenulepingu sõlmimisel üldkoosoleku otsuse esitama, kus nähakse ette, et laenu teenindamiseks võib kuluda mitte üle 80% remonditasudena kogutavast rahast. Teiseks reservfondiks on osakapital," vastas Pugri.

"Liikmete maksehäirete tekkimisel on nimetatud kaks reservfondi, mille arvelt saab katta rahavoo puudujääki. Muidugi on raskem väiksematel elamutel, kus reservfond suhteliselt väike ja iga üksik võlgnevus avaldab oluliselt suuremat mõju, kui näiteks 60 korteriga elamul," märkis ta.

Pugri soovitas juhatusel võlgnevuste sissenõudmisel maksete ajatamist kasutada, inkassofirmasse või kohtusse pöörduda. "Kui korteriühistu soovib renoveerimiseks laenu võtta, kuid kardab oma liikmete võimalikke makseraskusi, pakub Kredex laenukäendust. Lisaks laenu tagamisele on käendusel ka see väärtus, et kui laenu teenindamisega raskusi tekib, võtab Kredex kuni 12 kuuks laenumaksed enda kanda," põhjendas ta.

"Kindlasti ei tohiks see olla ainuke alternatiiv lahenduste leidmiseks," kostis Pugri variandi peale, mille puhul maksedistsipliini tõhustada soovib juhatus maja kütte ise enne kinni keerab, kui küttefirma seda tegema tuleb ning korteriühistu renoveerimislaenu tagasimakseid võlgu jääb.

"Soovitame juhatusel esimesel võimalusel oma lepingupartneri poole pöörduda, tekkinud olukorrast informatsiooni anda ja koostöös lahendusi otsida. Pangal näiteks on võimalik pakkuda maksepuhkust või laenuperioodi pikendada."

"Hoolimata hetke majandusolukorrast soovitame korteriühistuil investeerida energiasäästu meetmetesse, sest saavutatud küttekulude vähenemine võimaldab tulevikus pikemal perioodil kulusid kokku hoida," lisas Pugri lõpetuseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. November 2009, 12:20
Otsi:

Ava täpsem otsing