Langus Euroopa Liidu majanduses sai läbi

Sirje Rank 16. november 2009, 00:00

Vähem rõõmustav on, et suur osa kolmandas kvartalis taastunud kasvust toetus valitsuste ja Euroopa Keskpanga kriisiabile ning eksporditurgude toibumisele, samas kui Euroopas endas on sisemist kasvujõudu alles vähe.

Kasvu vedasid suured tööstusriigid eesotsas ekspordist sõltuva Saksamaaga, kus SKP kasvas teise kvartaliga võrreldes 0,7%. Pikast langusest sai välja Itaalia, samuti Austria ja Hollandi majandus.

Võrdlus aastataguste numbritega näitab aga kriisi tõsidust - läinud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kahanes Saksamaa SKP 4,7% ja Euroopa Liidu majandus tervikuna keskmiselt 4,3%.

Kaugeltki kõik Euroopa riigid ei ole veel langusest väljas.

Nii näitab kolmas kvartal jätkuvalt miinust Soomes ja Kreekas. Samuti kinnisvarakrahhist enim kannatanud riikides Hispaanias ja Iirimaal, kus majanduse toibumist ei oodata enne 2011. aastat.

Jätkuvalt on languses ka suurim majandusruum väljaspool euroala - Suurbritannia, hoolimata valitsuse ja keskpanga agressiivsetest abinõudest majanduse ergutamiseks. Teise kvartaliga võrreldes kahanes Suurbritannia SKP kolmandas kvartalis 0,4%.

Balti riikides ja reas Kesk-Euroopa riikides on positiivseid märke, langus aeglustub, kuid nagu märkis Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen, on toibumine "jätkuvalt aeglane ning mõnedes riikides pole see veel alanudki". Bulgaarias majanduslangus alles kiirenes, Tšehhis ja Slovakkias võib tagasilöögi anda vanade autode väljavahetamist soosinud riiklike abiprogrammide lõppemine Lääne-Euroopas.

Kasvu taastumine Euroopas ei anna kindlust, et piirkonna majandus seisab juba oma jalgel. Nagu öeldud, oli suur osa toibumises riiklikel toetustel, mis hakkavad lõppema - sh autovahetuse toetus, millele Saksamaa eraldas 5 miljardit eurot. Samuti etendas olulist rolli maailmakaubanduse elavnemine.

Puudub aga Euroopa enese tugev sisemine vedur - eratarbimist hoiab surve all kasvav tööpuudus, firmade investeeringuid suured jõude seisvad võimsused. Lisaks eratarbimise mõõnale peavad ka ELi valitsused hiljemalt 2011. aastal hakkama kulutusi kärpima, et kriisis paisunud defitsiite ja võlakoormaid vähendada.

Kasvu pidurdab ka Euroopa pankade habras seis, kus suur osa halbadest varadest on maha kandmata ja laenukanalid umbes. Häda teeb eksportijatele euro tugevus.

Prognooside järgi on Euroopa tuleval aastal kõige aeglasema kasvuga majanduspiirkond maailmas - kasv jääb alla ühe protsendi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing