Tool üritas Arco Vara jõuvõtetega üle võtta

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis eile kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse ettevõtjat Toomas Tooli ja SEB endist maaklerit Karoly Kirberit väärtpaberituruga manipuleerimises.

Tooli süüdistatakse selles, et ta andis Kirberile korralduse müüa oma abikaasaga seotud SEB Panga esindajakontol olevad Arco Vara aktsiad suurtes kogustes ajas järjest madalama hinnaga.

Arco Vara osanik Hillar-Peeter Luitsalu sõnul tegi ta koos teise osaniku Richard Tomingaga avalduse finantsinspektsioonile 2008. aasta suvel.

"Põhjus oli väga lihtne - oli selgelt näha, et keegi manipuleeris Arco Vara aktsia hinnaga, surudes seda alla teatud taset (0,56 eurot ehk 8,75 krooni), mis tõi vastavalt meie ettevõtete (OÜ Toletum ning HM Investeeringud OÜ) ja pankade vahel sõlmitud repolaenulepingutele kaasa margin call'i ehk siis kohustuse maksta ennetähtaegselt tagasi teatud summa. Teatavasti tagasimaksmise tähtajad on sellisel puhul ülimalt lühikesed," selgitas Luitsalu eile e-kirjas.

Luitsalu nentis, et sellise manipulatsiooni eesmärk oli panna tema ja teine Arco Vara omanik Richard Tomingas seisu, kus nad oleksid olnud sunnitud repolaenude kustutamiseks müüma arvestatavas koguses Arco aktsiaid, sellega vähendama osalust alla strateegilise määra ning vahetama ettevõttes ka juhtorganeid. "Tegevuse eesmärgiks oli seega ettevõtte vaenulik ülevõtmine," lausus Luitsalu.

Kui aktsia hind jõudis kriitilise piirini, olime sunnitud leidma kiiresti vahendid tagasimaksmiseks, lisas ta. "Ma arvan, et kõik teavad, kui raske on praeguses majandussituatsioonis leida kiirelt vahendeid. Tänaseks ei ole meil (s.o HM Invest ja Toletum - toim) enam repolaene. Minu mäletamist mööda tegime me sellekohase börsiteate juba 2008. aasta sügisel," meenutas Luitsalu.

Kust info repolaenude kohta Toolini jõudis, seda nad Luitsalu sõnul kahjuks veel ei tea.

Küsimusele, kas Arco Vara aktsiate tagasiostu programm oli seotud repolaenudega, vastas Luitsalu, et aktsiate tagasiostu programmi töötas välja ettevõtte juhatus eesmärgiga kasutada ära soodsaks muutunud aktsiahinda. Kuid kiiresti halvemaks muutuvas majanduskeskonnas pidas juhatus esmaseks prioriteediks ettevõtte likviidsuse hoidmist ning tagasiostetud aktsiate kogus jäi marginaalseks, nentis Luitsalu.

Põhja ringkonnaprokurör Maria Sutt selgitas, et prokuratuur hakkas asja uurima veebruaris, kui sai finantsinspektsioonilt kuriteoteate. "Ma võin lihtsalt öelda, et on suurusjärgus umbes kümme tunnistajat, võib-olla natuke vähem. Ma tõendeid praegu ei kommenteeri," sõnas ta ja lisas, et saab rääkida siis, kui süüdistusakt on kohtus avaldatud.

Põhja prefektuuri majanduskuridegude talituse juht Rain Kuus ütles küsimuse peale, keda veel üle kuulati ja kas Tool võis info Luitsalu ja Tomingase laenulepingute kohta saada Arti Arakaselt, et nimedega ta spekuleerima ei hakka. "Uurime me ikkagi kuritegu ja eks meie asi on kontrollida kõiki asjaolusid ja jõuda tegelike teo toimepanijateni. Selles mõttes võib öelda, et töötame ikka laiema ringi asjasse puutuvate isikutega," rääkis Kuus.

Karoly Kirber ei vastanud eile telefonile ega reageerinud e-kirjale. Reedel Äripäevas ilmunud intervjuus nimetas Kirber vihjeid oma seosele turumanipulatsioonidega kuulujutuks, kinnitades, et pole millegi sellisega tegelenud.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler nentis, et maaklerid peavad sedasorti tegudest teada andma ning pangad peaksid sügavalt järele mõtlema, millega maaklerid tegelevad.

Kuidas oleks maakler pidanud sellises olukorras käituma? "Kui keegi poes ütleb, et pange pudel õlut põue ja viige välja, siis ilmselt igaüks saab aru, et see pole mõistlik, ja vastab eitavalt," rääkis Kessler. "Meie sõnum on see, et maaklerid, kes väärtpaberiturul tegutsevad, peavad aru saama, millega on tegu. Kui klient palub neil teha üht või teist, siis on nende kohustus öelda, et kuule, klient, see on seadusevastane või sellega kaasnevad väga suured riskid."

Kui tegevus on seadusevastane, on Kessleri sõnul maakleril kaks täiesti selget kohustust: esiteks sellist asja üldse mitte kaasa mängida ja teiseks anda inspektsioonile teada, kui kellelgi on selline asi plaanis. "Pangad peaksid sügavalt järele mõtlema, millega maaklerid tegelevad ja kas nad saaksid maaklerite tööd kuidagi paremini korraldada, et inimesed ei oleks motiveeritud klientidele liiga palju vastu tulema," lausus Kessler.

Küsimusele, kas uurimise all oli lisaks Toolile ja Kirberile veel keegi, vastas finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler, et info, kas inspektsioon tegi kuriteoteate veel mõne isiku kohta kpeale nimetatud kahe, on finantsjärelevalveline info, mistõttu ta seda ei kommenteeri.

Kas kogu uurimine sai alguse Luitsalu-Tomingase teatest? "Ma ütleksin, et eks me jälgime neid asju ise ka, näiteks tehingute statistikat, ja kui sinna lisandub väljastpoolt maja aktiivne huvi, siis loomulikult tekitab see kõhklusi, et kõik pole korras. Aga ei saa öelda, et ainult teatud isikute teate põhjal oleksime midagi teinud," lausus Kessler.

Inspektsioon hakkas asja uurima üsna kohe pärast tehinguid mullu suvel, ütles Kessler. Prokuratuurile anti asi kuriteokahtlusena edasi tänavu veebruaris.

Pärast võimalikku turukuritarvitamist puudutava pressiteate avaldamist Äripäeva veebiküljel helistas toimetusse ettevõtja Toomas Tool, kelle väitel on talle esitatud süüdistus absurdne.

Tooli sõnul tõstatasid selle Arco Vara suuraktsionärid Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingas, kes püüdsid teda n-ö liivakastist eemale tõrjuda.

No mida selle kohta öelda saab. Mu advokaadid hoiavad kahe käega peast kinni - nemad on selle toimiku kolm korda edasi-tagasi läbi lugenud. Nad ei saa aru, milles mind süüdistatakse.

Põhimõtteliselt, nagu mu advokaat ütles, tulid finantsinspektsiooni kaks sorgus vuntsidega venda (mõtleb Tomingat ja Luitsalut - toim), ütlesid, et paha lugu, keegi manipuleerib aktsiaga ja aktsia hind läheb alla. Selle tõttu võivad nende repod läbi kukkuda.

Sisuliselt tuleb välja, et kui Eesti Vabariigis panna müüki 500 000 aktsiat, võid sa osutuda kriminaalkurjategijaks. Mis on ju täiesti absurdne lugu.

Loomulikult. Kogu aeg oleme kaubelnud aktsiatega - nii kaua, kui Tallinna börs on olnud. Ainult kordagi ei ole sattunud mingisse ettevõttesse kauplema, kus noored mehed arvavad, et see on nende liivakast ja sinna tulla ei tohi.

See on täiesti absurdne lugu. Näete ise, mis järeldused teie tegite (Äripäeva artikkel 13. nov, "Toomas Tooli üllatav tabamus"). Teie tegite ju järelduse, pannes kokku need graafikud, et üritati osta aktsiaid kokku siseinfo najal, et siis raha teenida - üles (tõusu pealt). Aga vaadake, mis järelduse tegi finantsinspektsioon - et hoopis alla (languse abil teisi aktsionäre mõjutada).

Reedese süüdistuse eeldus on see, et ma teadsin, et on siseinfo - tuleb mingi aktsiate tagasiostmise programm. Ma ütlen ausalt, et ma ei osanud sellise asja peale üldse mitte tulla, sest ma olin täiesti veendunud, et aktsiaturg kukub veel.

Aga kujutage nüüd ette, kui ma tean, et neil on repolaenud ja need aktsiad võivad müüki minna, kuidas ma siis ostan aktsiaid, et neid kõrgema hinnaga müüa? See teooria on ju täiesti vale.

Kui mina tean, et nendel on repod, siis see on ju naljakas ka selles suhtes, et kas Eestis üldse pangasaladusi pole. Lugedes seda, kus need repod olid - ma ei ole iialgi olnud nende pankade klient. See on ka absurdne lugu.

See on absurdne süüdistus selles suhtes, et nad olid ju Arakaga nii tülis, et ei rääkinud juba pikemat aega omavahel ühtegi sõna. Kas nii, et pikemat aega ei suutnud üksteisele otsa vaadata ja siis läksid pihtisid Araka rinna najal, mis repod neil on?

Kas te arvate, et kui mul on täna tehtud repo ja täna te teate minu repo tingimusi, siis me aasta aega tülitseme ja aasta pärast te ikka oskate arvata, mis mu repo tingimused on? Ega see pole 10aastane eluasemelaen. Repod on kõik kolme-, nelja-, viiekuused. Ehk siis need tingimused on ammu muutunud selleks ajaks. Kuidas Arakas sai seda teada?

Miks ostetakse mingeid asju ja miks müüakse? Tollel hetkel tundus, et müüakse odavalt. Kunagi ei olnud plaani üldse teda üle võtta. Et kõik oligi väga lihtne - ostad ja müüd.

2007 lõpus tekivad tõsised erimeelsused seni Arco Vara juhtinud vendade Arakaste ja ettevõtte teiste omanike omanike Richard Tominga ja Hillar-Peeter Luitsalu vahel. Viljar Arakas loobub firma juhi kohast, suuromanik ja firma asutaja Arti Arakas loobub nõukogu esimehe kohast, kuid jääb nõukogusse edasi.

2008 juuli alguses müüb Arti Arakas 5 miljonit Arco Vara aktsiat Toomas Toolile.

Kuidagi on Tool teada saanud, et Tomingase ja Luitsalu firmad on võtnud repolaene Arco aktsiate tagatisel tingimusel, et kui aktsia hind langeb allapoole teatud taset, on pangal õigus nõuda lisatagatist või aktsiad müüa.

14.-21. juuli 2008 annab Toomas Tool oma abikaasa volitatud esindajana SEB maaklerile Karoly Kirberile telefonitsi korralduse müüa oma abikaasa seotud SEB Panga esindajakontol olevaid suures koguses aktsiaid järjest madalama hinnaga. Eesmärgiks oli viia ASi Arco Vara aktsia turuhind allapoole 8,75 krooni (0,56 euro) hinnataset, mis andis Toolile võimaluse mõjutada teisi ASi Arco Vara suuraktsionäre otsuste tegemisel. Müüki läks ligi 500 000 aktsiat, mille tagajärjel 22. juulil langes Arco Vara aktsia hind börsipäeva lõpul 0,55 euro piirini.

Arco Vara juhatus käivitab suve ja sügise jooksul kaks aktsiate tagasiostuprogrammi, mis on trikid aktsia hinna ülesrääkimiseks.

Luitsalu ja Tomingas teevad mullu suvel avalduse finantsinspektsioonile. Tänavu veebruaris teeb finantsinspektsioon prokuratuurile selles juhtumis kuriteoteate.

Kooskõlas menetlusprotseduuri nõuetega on SEB juhtumi asjaolude väljaselgitamisele igati omalt poolt kaasa aidanud ning teeb prokuratuuri ja finantsinspektsiooniga igakülgset koostööd.

SEBs on kaasaegsele finantskeskkonnale ning seaduse nõuetele vastavad siseprotseduurid. Sisekorraeeskirjadega vastuolus olevale käitumise suhtes valitseb pangas nulltolerants, sel juhul peab kohtumenetlus andma vastuse, milline oli ühe või teise isiku roll juhtumis. Personaliga seotud küsimused on seadusest tulenevalt konfidentsiaalsed.