Eesti korruptsiooni TOPis samal kohal

Silvia Kruusmaa 17. november 2009, 14:38

Täna ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt avalikustatud rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi põhjal säilitas Eesti sel aastal oma positsiooni võrreldes 2008. aastaga, paigutudes riikide arvestuses jätkuvalt 27. kohale.

Transparency International’i antud hinnangu järgi sai Eesti 6,6 palli, mis jäi samuti muutumatuks võrdluses eelmise aastaga. Tabeli tipus asub Uus-Meremaa 9,4 palliga, järgnevad Taani, Singapur ja Rootsi ning viimasel kohal on Somaalia 1,1 palliga.

Koos samal tabelireal asuvate Küprose ja Sloveeniaga hoiab Eesti jätkuvalt liidripositsiooni Ida-Euroopa riikide hulgas, edestades järgmisena tulevat Ungarit 20 tabelikoha ning 1,5 palliga. 

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on Eesti edukuse võtmeks muuhulgas tähelepanu riigi läbipaistvuse suurendamisele. “Esiteks on avaldanud mõju Eesti innukus ja tegevus e-riigi arendamisel, mis on muutnud läbipaistvamaks ja inimnäolisemaks bürokraatia toimimise ning mitmetes valdkondades lihtsustanud riigi suhtlemist tavakodanikuga,” ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jüri Saar.

Samuti saab positiivsena tuua välja ka arenenud Euroopa mõistes kaasaegse avaliku teabe seaduse, mis on loonud toimivad võimalused avalike ülesannete täitmise kontrolliks. “Sammud muutmaks avaliku võimu läbipaistvamaks ennetavad olulisel määral korruptsiooni teket,” ütles Saar.

Teiseks Eesti eristumise aluseks sarnase lähiminevikuga riikidest on ühingu Korruptsioonivaba Eesti meelest riigi süsteemne lähenemine korruptsiooni tõkestamisele ja vähendamisele, millele pandi algus 2004. aastal vastu võetud tervikliku valitsuse korruptsioonivastase strateegiaga. Esimene kolme-aastane strateegia „Aus Riik“ sai 2008. aastal järje, mis näitab riigi järjepidevat pingutust korruptsiooni vähendamiseks.

Lähimast Põhjala riigist Norrast lahutab Eestit siiski 16 tabelikohta ning 2,0 palli. 

Eesti vajakajäämised ja mahajäämine Põhjamaadest on tunda eelkõige ärisektori väheses korruptsioonitundlikkuses ja kohalike omavalitsuste ebaühtlases suutlikkuses tagada läbipaistvus ning kaasaegne asjaajamine. Ühing peab seetõttu oluliseks saavutada laiaulatuslik ärieetika koodeksite tunnustamine ettevõtlusvaldkondade kaupa.  

Probleemne on ühingu arvates eelkõige väiksemate omavalitsuste vähene juhtimisvõime ning asjaajamispädevus, mis viitab vajadusele korrastada omavalitsuste halduskorraldust. Riigikontrollile õiguse andmine omavalitsuste kontrollimiseks 2005. aastal oli vajalik otsus ja peaks järk-järgult aitama parandada ka enamuse omavalitsuste toimimist ning läbipaistvust. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul vajab kohalike omavalitsustega seonduv riigilt erilist tähelepanu, millest võib sõltuda ka Eesti edaspidine paiknemine korruptsioonitajumise indeksite pingereas.

Korruptsioonitajumise indeks on Transparency International’i poolt iga-aastaselt koostatav koonduuring, mis järjestab riigid korruptsiooni tajumise põhjal. Indeksi koostamisel lähtutakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride ja uurimisasutuste kogutud andmetest.

Eesti koht 2009. aasta tabelis määrati 8 sõltumatu uuringu abil kogutud info põhjal. Transparency International'i kohalikud organisatsioonid ei osale oma riigi indeksi kokkupanekul. Eestit esindab Transparency International'is ühing Korruptsioonivaba Eesti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. November 2009, 15:01
Otsi:

Ava täpsem otsing