Börsil noteeritud kohtutoimik

Möödunud reedel ilmus Äripäevas pikk intervjuu Merko Ehituse suuromaniku ning ASi Järvevana ainsa töötaja Toomas Annusega. Kuna Annus põhimõtteliselt ajakirjandusega, eriti Äripäevaga ei suhtle ja eelmised intervjuud toimusid kolm aastat tagasi, pärast seda, kui Merko Ehituses toimusid seoses maadevahetusprotsessiga läbirääkimised, oli minu esimene mõte, et ilmselt on Annuse ja Järvevana olukord täbar. Minu soovitus investoritele oli sel momendil Järvevana aktsiat müüa.

Mõned tunnid hiljem edastas Järvevana aga pressiteate, kus väidetakse, et seoses protsessiga on toime pandud ebaseaduslik jälitustegevus ning kaitsja, vandeadvokaat Leon Glikman taotleb ebaseaduslikult kogutud materjalide kohtutoimikust eraldamist. Päras börsiteate ilmumist tundsin ma ennast halvasti, sest mõned tunnid varem antud soovitus osutus halvaks nõuandeks.

Selle teadmisega elasin kuni laupäeva hommikuni, mil lugesin Eesti Päevalehest artiklit, kus Harju maakohtu esimees Helve Särgava kinnitas, et jälitusluba oli seaduslik ning vandeadvokaat Glikman ilmselt lihtsalt bluffis.

Ka Järvevana aktsia hind reageeris vastavalt - reedel kallines pea kümme protsenti, esmaspäeval kukkus päeva alguses 13 protsenti, mis taandus päeva lõpuks 2,2 protsendile. Tõsi, käibed olid väikesed, aga väike likviidsus on sellele väärtpaberile üsna iseloomulik.

Järvevana aktsia on ilmselt ainulaadne aktsia maailma börsidel, kus noteeritud ettevõtteks on kohtutoimik. Selle aktsia hinnaliikumine ei sõltu mitte sellest, millised on ettevõtte majandustulemused (Järvevanal majanduslikku tegevust ei toimu), vaid suures osas pigem sellest, millised uudised hakkavad tulema kohtusaalist ning milliseid signaale edastavad avalikkusele kummagi poole esindajad. Ehk Mihkel Mutti parafraseerides hakkab aktsia hind sõltuma sellest, kuidas hakkab kulgema seebiooper.

Tundsin ka huvi, kuidas saab Järvevana aktsia puhul olema aktsionäridele info jagamisega. Aktsia hinna suhtes olulist infot hakkab tulema kohtusaalist ning börsiettevõtte puhul peaks see tulema esimesena läbi börsisüsteemi.

"Järvevana puhul on tegemist tavapärasest riskantsema ettevõtte aktsiaga, oleme ise pannud sellele omal ajal külge vaatlusmärke ning nõustunud ettevõtte liikumisega põhinimekirjast lisanimekirja.

Ettevõtte praegune börsilolek on paljuski tingitud ka sellest, et keegi tea, mis on ettevõtte õiglane väärtus. Info edastamine ja kõigile investoritele võrdse info andmine on ettevõtte ülesanne, sõltumata sellest, milline on info allikas," kommenteeris kujunenud olukorda Tallinna börsi emitenditeenuste juht Kalle Viks.

Tema sõnul on Järvevana aktsionärid ilmselt keskmisest suurema riskitaluvusega ning seega valmis nii üheks kui ka teistsuguseks kohtulahendiks. Viimase väitega saab täielikult nõustada, sest alates eelmise Merko Ehituse asemel kahe ettevõtte noteerimisest on Järvevana aktsionäride arv kasvanud 126 kontoomaniku võrra ehk 15 protsenti.

Fundamentaalselt on Järvevana puhul tegemist omapärase aktsiaga, kus limiteeritud ei ole mitte üksnes aktsia hinna alumine piir (see on null), aga ka ülemine, mis võrdub sisuliselt ettevõtte omakapitaliga. Kuna ettevõttel majandustegevust ei toimu, siis ei saa eriti kasvada ka omakapital, mis teise kvartali lõpu seisuga oli 238 miljonit krooni (15,2 miljonit eurot) ehk13,45 krooni (86 eurosenti) aktsia kohta.

Enam-vähem nii suur on aktsia maksimaalne hind, milleni väärtpaber võib Toomas Annuse jaoks positiivne kohtulahendi korral tõusta. See on praeguse tasemega võrreldes veidi üle kahe korra kõrgem.

Aga arvestades, et isegi esimese astme kohtulahendi ootamine võtab aastaid (pakutav ajavahemik ulatub 1,5 aastast viieni), millele järgnevad väga suure tõenäosusega teine ja kolmas aste ning pole välistatud ka Euroopa Kohus, siis võimalikku tuleb ikka kaua oodata.

Ja nagu öeldud, aktsia hinna alumine piir on null.

Minu arvates ei ole Järvevana aktsia väga mõistlik rahapaigutus isegi riskialtile investorile, sest võimalik võit pole eriti märkimisväärne.

Tuntud ütluse kohaselt on parim aeg investeerimiseks siis, kui veri on tänavatel. Tänavad enam verest üleujutatud ei ole, aga üsna suuri loike on endiselt küll ja küll. Usun, et Järvevana asemel on praegu mõistlikumaid investeerimisobjekte piisavalt.