Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Talumetsa pidamine on kaunikesti kulukas hobi

Pille Rõivas 18. november 2009, 00:00

Puidu turuhind on tänavu kõvasti langenud ja raie jääb alla poole metsanduse arengukavas sätestatust - metsast võiks võtta 12 miljonit tm puitu aastas, raiutakse aga 5-6 miljonit tm.

Paljud metsaomanikud on planeeritud raided edasi lükanud, lootes, et puidu hind tõuseb. Omanike huvi metsi majandada on tagasihoidlik ka sellepärast, et puidu müük on kõrgelt maksustatud.

Selle aasta kevadeks olid puiduhinnad langenud kümne aasta tagusele tasemele. Suvi ei toonud enam kaasa erilist kukkumist nii, nagu see on tavaliselt suviti toimunud. Okaspuupalgi hind on pigem tõusule keeranud. Näib, et Eesti metsanduse vedurid, saeveskid, on toodangule turgu leidmas. Paberi- ja küttepuidu hind on siiski jätkanud kerget langust.

"Eesti tulumaksusüsteem on jäik ega taha metsanduse eripära arvesse võtta," tunnistab Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun.

Tema sõnul rakendavad naaberriigid metsa majandajale maksuerisusi - osalist või täielikku tulumaksuvabastust.

Eesti metsaomanik saab metsauuendamise kulud kasvava metsa raieõiguse müügitulust maha arvestada. Seda võimalust saab kasutada samal või järgmistel maksustamisperioodidel. Kindlasti tuleb alles hoida tšekid, sest kõik kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Metsamaterjali müügil kehtib tulumaksusoodustus neile, kes on end füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerinud. FIE-l on õigus ümarpuidu müügitulust täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni aastas.

"FIEdest metsaomanikud, kes sel aastal metsamaterjali müünud pole, saaksid aasta teises pooles nii mõnedki koormad puitu maksuvabalt turule viia," selgitas Aun.

"Metsaomaniku tegevust tõlgendatakse ettevõtlusena, kuigi ta raiub harva ning tegevusel puudub järjepidevus," ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, kelle arvates on maksu- ja tolliameti ettevõtluse tuvastamise juhend liiga üldsõnaline, tõlgendus sõltub maksuametniku suvast.

Erametsaliidu korraldataval talumetsamajandajate konkursil tänavu teise koha saanud Raivo Karpender on oma metsi majandanud 2004. aastast ning siiani on see olnud talle vaid kulu. Tulu ta metsast saanud pole.

Ametilt meremees, oma jutu järgi hobimetsnik Karpender omab kahte kinnistut, millest ühe puhul võiks varsti rääkida ka metsamaterjali müügist, ent asi takerdub taas maksude taha.

"Kui läheb müügiks, siis konsulteerin metsaühistuga, sest nii on võimalik saada paremat hinda," ütleb ta.

"Paljud metsaomanikud veel ei tea, et neil on võimalik saada tasuta nõustamist metsanduse konsulendilt. Sellepärast on tulnud ette juhtumeid, kus metsaomanik on oma metsa raieõiguse müünud esimesele pakkujale, teadmata, kas ta sai selle eest õiglast hinda," tõdeb Jõgevamaa metsanduse tugiisik Ain Malm.

"Omanikul, kes igapäevaselt metsaasjaga kokku ei puutu, on raske orienteeruda hinnarägastikes ja hakkama saada bürokraatiaga," möönab Aun. Erametsakeskus korraldab erametsanduse tugisüsteemi arendamist - maakondades on metsavaldkonna tugiisik. Tugiisik saab kas ise mure lahendada või suunata abivajaja konsulendi juurde, kes vajadusel tõmbab saapad jalga ja jagab nõuanded juba metsas. Kuni 15 tunni ulatuses on nõustamine tasuta.

"Tasuta nõuande saajal peavad olema riigi ees kohustused täidetud, st siis maksud makstud. Vajadusel tuleb tasuda konsulendi transpordikulud," selgitab Aun.

Tänavu parimaks talumetsamajandajaks tunnistatud Hiiumaa metsaomaniku Kalle Laiu jaoks on kõige suuremaks probleemiks metsloomade tehtud kahjustused noorele metsale.

Veel 15 aastat tagasi parimaid puukesi valides lootusrikkalt uut metsa istutanud Laid on nüüd sunnitud tõdema, et kogu töö on läinud luhta, täpsemalt kitsede-põtrade nahavahele.

"Sellega pole kimpus ainult metsaomanikud, vaid ka põllumehed," viitab Laid sellele, et Hiiumaal on metsloomade arvukus liiga suur. "Metsaomanik ei saa valida, millised puud sobivad kasvatamiseks ja millised mitte, sest selle valiku teevad ulukid tema eest ära. Kahjustatud noortest puudest ei saa enam korralikku metsamaterjali, need kasvavad põõsaks."

Näiteks kui istutada langi ühele hektarile 2500 arukaske, siis metsloomad kahjustavad arukaske nii, et see jääb vinduma ning selle kõrval hakkab vohama hoopis sookask.

"Iga aasta, mis kahjustatud puu vindub, on kaotatud aasta," ütleb Laid, kes on praeguseks loobunud kasvatamast mändi, mis näib metsloomadele kõige rohkem maitsevat. Lahendus võiks olla aedade rajamine, kuid see on meie metsaomanikele veel liiga suur luksus.

Isik, kes ettevõtlusega ei tegele, ei saa tulust maha arvata üldisi majandamiskulusid, kuid tal on mõned võimalused müügiga otseselt seotud kulude mahaarvamiseks.

Füüsilise isiku tulu ja mahaarvamised võetakse maksustamisel arvesse kassapõhiselt, st laekumise või kulu tegemise momendil. Ettevõtlusega mittetegeleva metsaomaniku tulu maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest. Tema tulu maksustatakse vaid tulumaksuga, sotsiaalmaksu ta maksma ei pea.

Kasuks loetakse müüdud vara müügihinna ja soetamismaksumuse vahet, mida saab vähendada vara müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulude võrra.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing