Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

DnB NORD: võimsa majanduskasvu taastumiseks kulub vähemalt kaks aastat

Silvia Kruusmaa 18. november 2009, 15:25

DnB NORDi Majandusuuringute grupp prognoosib, et kuuest Läänemere riigist kogevad 2010. aastal mõõdukat majanduskasvu Poola, Soome ja võib-olla ka Eesti, samas kui Taanil, Leedul ja Lätil kulub majanduslangusest väljatulemiseks rohkem aega.

DnB NORDi Majandusuuringute grupi vastavaldatud Läänemere piirkonna majandusarenguid võrdlev analüüs „Läänemere riigid: kasvuvõimalused ja piirangud“ ennustab kolme Balti riigi tööpuuduse taseme jõudmist järgmiseks kevadeks kuni 20 protsendini. See toob kaasa madalad tarbimisootused, loiu sisetarbimise ja sissetulekute nullkasvu, mis kõik süvendavad piirkonna majandusaktiivsuse langustendentsi. Üksnes Eestis, kus avaliku sektori reformimine on toimunud edukamalt kui Lätis ja Leedus, võib oodata riigikassa puudujäägi olulist vähenemist ja üleminekut eurole lähemas kuni keskmises tulevikus.

Taani: ekspansiivne eelarvepoliitika aitab leevendada kriisi negatiivseid mõjusid, kuid riigis paiknevate ettevõtete ja kodumajapidamiste kõrge võlatase toob kaasa Euroopa Liidu (EL) ühe pikaaegseima majanduslanguse.

Soome: oma ekspordi tundlikkuse tõttu ülemaailmse majanduskriisi suhtes seisab see riik silmitsi ühe sügavaima majanduslangusega vanade EL liikmesriikide seas. Soome taastumine saab olema järkjärguline ja 2010. aastal veel üsna loid – sellele seab takistusi tööpuuduse kõrge tase.

Eesti: otsustav tegutsemine selle nimel, et minna 2011. aastal üle eurole, ning selge strateegia majanduslangusest väljatulemiseks aitavad sellel riigil asuda Balti kolmiku seas juhtivale positsioonile ning edestada teisi Balti riike konkurentsis välismaiste otseinvesteeringute nimel.

Leedu: poliitilised lahkhelid ja avaliku sektori vaevaline reformimine kõigutavad majanduse kiire taastumise lootusi. Leedu ei suuda vältida pikaajalist majandussurutist ilma sihtinvesteeringute, väikeettevõtete ergutuspaketi ja avaliku sektori ümberstruktureerimiseta. Ametisolev valitsus on kinnitanud oma kavatsust käivitada järgmisel aastal vajalikud reformid, kuid valitsusel puudub endiselt poliitiline toetus selle kava teostamiseks.

Läti: poliitilise tahtejõu puudumine ja kiiresti suurenev riigivõlg võivad tuua kaasa avaliku sektori nõrgenemise, konkurentsivõime languse ja riigi muutumise investoritele ebaatraktiivseks. Avaliku sektori struktuuri viivitamatu reformimine ja ärikeskkonna edasine parandamine aitaksid aga riigil edasi liikuda.

Poola: nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste tagasihoidlik võlatase, suur siseturg ja paindlik vahetuskurss aitasid sellel riigil tulla toime ülemaailmse majanduskriisi kõige halvemate mõjudega ning kaitsevad Poolat lähitulevikus majandusraskuste eest. Õige pea võib Poola hakata Eestiga keskmise ostujõu osas võistlema. Sellegi poolest annab valitsussektori suurenev võlakoormus pikemas perspektiivis muretsemiseks põhjust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. November 2009, 15:25
Otsi:

Ava täpsem otsing