Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Linnajuhile viis lisapalka

Katre Pilvinski 18. november 2009, 06:56

Maardu linnavalitsus on äärmuslik näide omavalitsuste raiskamisest. Siin aastaid kehtinud külluslik premeerimissüsteem on nagu mitmekihiline matrjoška, mis võimaldab maksta mitte ainult 13ndat, vaid ka 17ndat palka.

16 000 elanikuga Maardu on üks erandlikke omavalitsusi, kes aasta alguses tõstis linnaametnike palku ligi 8%. "Kui inimesed ei saa normaalset palka, siis nad ei saa ka normaalset pensioni!" põrutab oma kabinetis 65aastane linnapea Georgi Bõstrov. "Lõppude lõpuks, et saavutada stabiilsust, tuleb hoolitseda töötajate eest."

Volikogu esimehe ja linnapea palk tõusis 32 000 kroonilt 34 500 kroonile. Teistel ametnikel tõusis palk keskmiselt 1000-2000 krooni.

Maardu on ka üks neist, kes maksab heldelt linnajuhtidele ja töötajatele preemiaid. Selle aasta üheksa kuuga on puhkusetoetusteks, lisatasudeks ja hüvitisteks makstud kokku üle 600 000 krooni.

"No me tõstsime palkasid, kuid ega see polnud tõstmine, vaid pigem korrigeerimine," põhjendab Maardu linna rahandusosakonna juhataja asetäitja Anatoli Kartov. "Inimesi tuleb ergutada. Pealegi, nad on kogu aeg saanud preemiaid ja neil on õigustatud ootus neile!"

Samal ajal on linnavõim eelarve tasakaalustamiseks ja tulumaksu vähenemise katteks tõstnud maamaksu. Lisaks otsustas linnavalitsus võtta tänavu augustis erakorraliselt 10,8 miljonit krooni dividende linnaettevõttest Maardu Elamu. Eelmise aasta lõpus tehti otsus kõigi Maardu Soojuse aktsiate võõrandamise kohta ettevõttele Eraküte, millega linnavalitsus teenis 12 miljonit krooni.

Linnapea: meil pole olnud põhjust süsteemi muuta

Pillav premeerimissüsteem pärineb aastast 1996, mil linna juhtis Vladimir Arhipov. Selle otsuse järgi võib linnapead ja volikogu esimeest premeerida aastas kuni viie kuupalgaga. Selle aasta eelarves on linnapea preemiafond 228 400 krooni ja volikogu esimehe oma 102 400 krooni. Ülejäänud linnavalitsuse ametnikud võivad preemiat saada aga kuni kolme kuupalga ulatuses.

Preemiat makstakse näiteks vabariigi aastapäeva, naistepäeva, jaanipäeva, Maardu linna aastapäeva, Võnnu lahingu aastapäeva puhul.

Preemia või hüvitise saamiseks on inimestel linnapea Georgi Bõstrovi ja tema meeskonna sõnul õigustatud ootus.

"Meil pole olnud põhjust 1996. aastal vastu võetud otsust muuta," tunnistab volikogu esimees Leo Repponen. "Eelarve võimaldab, elame normaalselt edasi ja mingeid finantsraskusi ma siin ei näe."

Linnapea Bõstrov ütleb, et ehkki seadus võimaldaks saada preemiat aastas kuni viis kuupalka, on tema saanud tänavu 3,9.

Hirm, et Soomes töötaja teenib linnapeast rohkem

"Mingit seaduserikkumist siin pole. Linnapea palk peab olema vastavuses tema tööpanuse ja vastutusega. Kui ma andsin nõusoleku sel kohal töötada, siis teadsin, mis on ette nähtud lisatasud ja preemiad," selgitab Bõstrov.

Ta toob näite: kui linnaelanik läheb Soome tööle ja teenib seal kuus 50 000 krooni, on naeruväärne, kui linnapea nii palju palka ei saagi. "Ja miks ma peaksin ära ütlema lisatasudest ja preemiatest, kui ma tean, kui kõrge on sel kohal vastutus?" küsib Bõstrov.

"See süsteem toimib hästi. Töötajal on lisaks vastutusele ka materiaalne huvi oma töö vastu," nendib rahandusosakonna juht Ants Viidul.

Tema sõnul on eesmärk igal aastal preemiaid ja lisatasusid vähendada, samal ajal tõsta ametipalka.

"Kõik töötajad saavad aasta lõpuni palka, lisatasud ja jõulupreemiad tuleb ära unustada. Järgmisel aastal jäävad inimeste palgad 2009. aasta tasemele. Kui tekib olukord, kus töötasufond ei võimalda, siis tuleb töötajad saata palgata puhkusele," räägib Viidul.

Viidul ütleb, et 2010. aasta eelarvet vähendatakse 12 miljoni krooni võrra, ligi miljon krooni vähenevad töötasud.

Linnapea sõnul on pidevalt vähenenud linnavalitsuse koosseis. "Kui ma tulin tööle 1996. aastal, oli inimesi 65, nüüd 44. 2010. aastal 39 ehk koondatakse viis inimest. Just tänu sellele saame jätta töötasud muutmata. Me elame siiski Euroopa Liidus ja seal on keskmised palgad ja pensionid ju palju kõrgemad."

Kommentaarid
Jüri Võigemast, linnade liidu tegevjuht
Täiendavad toetused, puhkuse- ja jõulupreemiad pole selle aasta küsimused.

Ei saa heaks kiita, et ajal, mil kogu muus avalikus sektoris kärbitakse, leitakse, et omavalitsus on erand. Praegu on meil rahandusministeeriumiga üleval küsimus, et tõenäoliselt on omavalitsuste tulumaksulaekumised 200 miljonit krooni väiksemad, kui on eelarvete prognoosis.

Väino Tõemets, siseministeeriumi osakonnajuht
Meie analüüs näitas, et ligi pooled omavalitsustest ei saa teha kulutusi eelarvetes plaanitud ulatuses ja peavad kärpima.

Enne valimisi ei tahetud või ei julgetud kulusid piirata. Pärnu ja Tallinn on siin kõige ilmekamad näited. Seni on omavalitsused oma kulutusi kokku tõmmanud 331 miljonit krooni.

Pane tähele
Maardu preemiapidu masu ajal
Seoses õpetajate päevaga premeeriti 50 õpetajat-veterani ansambli Verka Serdjutška kontserdiga. Piletihinnad olid vahemikus 350-850 kr.
27. jaanuaril otsustas linnavolikogu premeerida linnapead Georgi Bõstrovi ühe kuupalga ulatuses (34 500 kr) hea töö ja selle eest, et Keskkonnainvesteeringute Keskus andis loa veemajandusprojekti rahastamiseks ELi fondist.
27. jaanuaril tõstis volikogu esimehe Leo Repponeni palga 34 500 kroonile tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist.
17. veebruaril maksis volikogu 2000 kr preemiat naistepäeva puhul kõikidele linnavolikogu 10 naisliikmele.
18. juunil premeeris linnapea Maardu linna haldusbüroo juhti heade töötulemuste eest 5000 krooniga.
18. juunil maksis linnavalitsus võidupüha ja jaanipäeva puhul toetust puudega inimestele ja pensionäridele 200 kr.
30. juunil otsustas volikogu jaanipäeva puhul anda volikogu esimehele Leo Repponenile 17 250 kr preemiat.
31. juulil saab Maardu aastapäeva puhul Georgi Bõstrov 17 250 kr preemiat.
17. augustil suurendas linnavalitsus sotsiaalabiosakonna eelarvet 400 000 krooni võrra, et maksta taasiseseisvumispäeva puhul toetust puudega inimestele ja pensionäridele 100 kr ulatuses.
17. august maksis linnavalitsus ASi Maardu Elamu nõukogu liikmetele preemiat ühe kuu töötasu ulatuses.
17. augustil makstakse Georgi Bõstrovile 17 250 kr preemiat taasiseseisvumispäeva puhul.
27. oktoobril makstakse Georgi Bõstrovile 13 200 kr preemiat Maardu linna staatuse aastapäeva puhul.

Taust
Kopsakaid preemiad makstakse üle Eesti
Tallinn maksis üheksa kuuga puhkusetoetusi linnavolikogu esimehele ja linnavalitsuse liikmetele 363 200 kr ja hüvitisi volikogu ja halduskogu liikmetele üle 4 mln kr.
Pärnu maksis puhkusetoetusi linnavalitsuse liikmetele ja volikogu esimehele 85 463 kr, listasusid 78 056 kr ja hüvitisi 551 462 kr.
Sillamäe maksis lisatasusid linnavalitsuse liikmetele staaži eest üle 124 000 kr ja linnavolikogule hüvitisi 588 440 kr.
Narva maksis puhkusetoetusi linnavolikogu esimehele ja linnavalitsuse liikmetele üle 204 000 kr, lisatasusid 175 000 kr ja hüvitisi 117 000 kr.
Kohtla-Järve maksis puhkusetoetust linnavalitsusele 189 200 kr, lisatasusid 339 000 kr.
Tartu maksis linnavalitsusele lisatasusid 375 000 kr.
Haapsalu maksis linnavalitsusele ja volikogu juhile lisatasu 30 000 kr, hüvitisi volikogu liikmetele 369 648 kr.
Rakvere linnapeale Andres Jaadlale maksti lisaks kolme kuupalga suurusele hüvitisele sama palju preemiat, kokku ligi 170 000 kr.
Paide on maksnud lisatasusid ligi 152 000 kr. Linnapeal ja abilinnapeadel vähendas volikogu palka 15%.
Viljandi on maksnud linnavalitsuse ja volikogu liikmetele 401 000 kr hüvitisi.
Keila juhtidele on makstud 295 575 kr hüvitisi.

 



 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2009, 21:08
Otsi:

Ava täpsem otsing