Rahumaa impeerium osutus kaardimajaks

Sarnaselt Arco Vara suuromanike Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingasega võis ka Rahumaa üritada Silvano aktsiate tagasiostuga päästa hapuks läinud laenu ning rahustada võlausaldjaid. See ka õnnestus, sest enamik Rahumaa firma Vicron võlakirju märkinud Swedbanki võtmekliente jäi oma investeeringu päästmisega hiljaks.

Mullu oktoobris langetas Rahumaa kontrolli all olev Silvano ootamatult aktsionäride erakorralisel koosolekul otsuse, et ettevõte hakkab oma aktsiaid tagasi ostma. Lubati, et ühe aktsia eest makstakse maksimaalselt 3,5 eurot (54 krooni) ja omandatavate aktsiate eest tasutav summa ei ületa 3 miljonit eurot ehk 47 miljonit krooni.

Esimese kuu jooksul omandati turult 393 000 aktsiat 7 miljoni krooni väärtuses. Kuid siis ostuhoog millegipärast rauges. Järgneva aasta jooksul ei tehtud ühtegi tehingut.

"Kuna meie likviidsuspositsioon on hea ja võlakoormus väike, on juhtkond otsustanud kasutada osaliselt vabu vahendeid aktsiate tagasiostuks," põhjendas Rahumaa toona. "Teadlikku ja läbimõeldud tegevust ettevõtte väärtuse kasvatamiseks aktsionäride jaoks ei tohiks sassi ajada kunstliku ülesupitamisega," lisas ta.

Aktsia hind hüppas küll hetkeliselt üles, ent laiemas plaanis sellest kasu polnud ja Silvano loobus aktsiate tagasiostmisest. Tõenäoliselt seetõttu, et selleks polnud raha.

"Kuna majanduskriis viimase aasta jooksul ainult süvenes, siis oli Silvanol aasta jooksul ka vähem vabu vahendeid aktsiate tagasiostuks ja raha suunati pigem igapäevase äri toetamiseks," räägib Rahumaa nüüd.

Silvano aktsiad tagasid Rahumaa kontrollitava Alta grupi või grupiga seotud ettevõtte kohustusi. Parimaks näiteks on Vicron Investment Groupi võlakirjad.

Enamusosalus Vicronis kuulub Rahumaa investeerimisettevõttele Investeerimisvabrik OÜ. Vicronile endale kuulub 10%-line osalus pelletitootjas Graanul Invest.

Eelmise aasta märtsis väljastas Vicron 101,7 miljoni krooni eest võlakirju, mille tagatiseks oli lisaks osalusele Graanul Investis ka 1 775 000 Silvano aktsiat. Tingimuseks, et tagatisvara väärtus ei tohi langeda alla 142,3 miljoni krooni. See võis olla ka põhjus, miks Rahumaa otsustas, et Silvano hakkab oma aktsiaid börsilt tagasi ostma. Ta ise aga eitab, et ostuprogramm oleks seotud teiste Alta kohustustega.

Vicroni võlakirjade märkijateks olid mitmed fondid ja enam kui sada Swedbanki suurklienti, kelle eest langetas otsuse pank.

Tingimuste kohaselt võis võlakirja omanik nõuda nende lunastamist, kui Silvano aktsia kukub alla 27,3 krooni. Äripäevale teadaoleval ka üks investor seda tegi ja nii õnnestus tal oma investeering päästa. Ülejäänud on aga senimaani nende võlakirjadega seotud ja saanud seetõttu ka osanikuks Riia piimatööstuses.

Indrek Rahumaa firma Alta grupi suurim võlausaldaja eelmise aasta lõpus oli Unicredit Group. Rahvusvahelise suurpanga Austria ja Saksamaa harudele oli Rahumaa kokku võlgu 65,1 miljonit eurot (ca miljard krooni).

Sellest summast 44,5 miljonit eurot ehk ligi 700 miljonit krooni oli võlgu Rahumaa Luksemburgi SICAR-fond Alta Capital Partners S.C.A. Kohustust tagas Rahumaa Poola kommitööstuse Mieszko (65,5%) ja Silvano (35%) aktsiatega.

Äripäevale on väidetud, et Unicredit sai oma võlast tagasi ainult 30%. Kinnitust sellele väitele pole meil asjaosalistelt õnnestunud saada.

Rahumaa tunnistab, et on pangaga kokkuleppe saavutanud just Lukemburgi fondi puudutavate kohustuste osas, kuid ei saa tingimuste salastatusele viidates kommenteerida. "Kokkulepe on allkirjastatud, kuid selle täitmiseks on rida tingimusi, mida me hetkel täidame," sõnab ta.

Terve Alta grupi võlakoormus eelmise aasta lõpus ulatus 2,9 miljardi kroonini. "ACP (Alta Capital Partners - toim) tasemel on aasta jooksul kohustusi vähendatud ligi 700 miljonit, kuigi osa tehinguid on veel lõpuleviimisel," nendib Rahumaa.

Swedbanki rahakamate klientide investeerimisportfell on tugevalt kreenis Indrek Rahumaa Alta grupiga seotud ettevõtete suunas. See on põhjus, miks üle saja Eesti miljonäri said enesele ootamatult Läti piimatööstuse omanikuks ning valmistavad nüüd Karumsi-nimelist kohukest.

Oktoobris vahetusid Läti piimatootja Rigas Piensaimnieks omanikud. Ehkki näib, justkui 173 Eestist pärit investorit haarasid lõunanaabrite piimaturul agressiivselt sisse tugeva positsiooni, ei oma tehingu osalised toimunust ise täit ülevaadet.

Pimeduses kobajateks on Eesti ärimaailma koorekiht, kellest paljud kuuluvad ka Äripäeva rikaste TOP 500 edetabelisse. Nad usaldasid oma raha investeerimise Swedbanki töötajate kätte ning peavad nüüd hoidma pöialt, et Karumsi-nimelise kohukese müük läheks jätkuvalt hästi.

Riia piimakombinaadi omanike seast leiame näiteks Jüri Mõisa, Hannes Tamjärve, Rainer Nõlvaku, Rein Tallermo, Fjodor Bermani ja Meelis Virkebau nime. Aga ka mööblitootja Tarmeli, Tallinna Prügila jt ettevõtted.

"Ahaa, no selge - Karums on ju hea maitsega kohuke," ütleb Rainer Nõlvak, kuuldes värskelt omandatud osalusest Riia piimatootjas. Nõlvak nendib, et on ise investorina viimasel ajal olnud passiivne, investeeringu tegi tema eest pank. "Ma pean tunnistama, et ma ei tea sellest midagi," ütleb ta osaluse kohta RPS Holdingus.

"Ma ostsin võlakirju lihtsalt. Või see tähendab mitte mina ei ostnud, vaid pank ostis mulle," räägib Rein Tallermo. "Tuleb rohkem mõelda ise investeerimise peale," lisab ta.

ASi Tarmel juhatuse esimees Aare Paloots räägib, et tegelikult tõmbasid nende portfellihaldurid neid mitmelt poolt õigel ajal välja. "Aga seal oleme vist küll omanikud, jah," selgitab ta. Samas tunnistab, et usaldus halduri vastu kadunud pole ja portfelli likvideerida nad ei kavatse.

"Portfellihaldur tegi ära ja ega ma ei tea mitte midagi sellest rohkem, ausalt," sõnab ta. Mõis ei heida pangale midagi ette, vaid on kindel, et poleks ise osanud paremini sarnases olukorras käituda. "Need vead on tehtud neli-viis aastat tagasi ja praegu neid klatitakse," räägib ta. Mõis selgitab, et võlakirju lasti emiteerida ebausaldusväärsetel ettevõtetel.

"Võlakiri peab olema selline asi, et kui sa tahad raha, siis sa oled niivõrd usaldusväärne, et sa võid panga vahele jätta ja otse hoiustajatelt laenata. See on võlakirja mõte," lisab Mõis ja nendib, et Eestis käis see vastupidi - kui äriprojektile ei antud laenu, siis lasti välja võlapabereid.

"Mul ei ole otseselt teada, et keegi sihilikult püüdis petta," lausub Mõis. "Tuleb see üle elada ja eluga edasi minna," lisab ta.

Karumsi-tootja aktsiapaki omandamine pole aga tavapärane investeering. Tegemist on varaga, mis tagas Indrek Rahumaa juhitava Alta Capital Partnersi gruppi kuuluva Alta Foodsi kohustusi. Veel septembris omasid nüüdsed piimakombinaadi investorid Alta Foodsi võlakirju 283,5 miljoni krooni eest. Juulis pidi Alta investoritele intressi tasuma, kuid ei teinud seda.

Selle asemel otsis Rahumaa võlausaldajatega kokkulepet. Ümberkorralduste tegemiseks loodi septembris uus äriühing RPS Holding ja ligi viiendik võlakirju kanti selle arvele ning kustutati. Väärtpaberite omanikud said vastu osaluse ettevõttes, mille omandusse anti ka senine võlakirjade tagatis - Alta Foodsile kuulunud 80%-line osalus Riia piimakombinaadis. Selle käiguga vähendas Alta oma kohustusi võlakirjaomanike ees suurusjärgus 57 miljonit krooni.

"Iseenesest ei ole vahet, kas laen tagastatakse rahas või esemes, eriti sellisel juhul, kui võlakirjainvestorid ise vabatahtlikult valisid eseme, aga mitte raha. Investoritele nimelt pakuti ka raha võimalust," kommenteeris Alta Foodsi juhatuse liige Jaak Raid.

Raha pakuti investoritele 50 protsendi ulatuses võlakirjade nimiväärtusest ja selle võimaluse valis kaheksa investorit.

Küsimusele, miks Swedbanki privaatpanganduse klientide portfellihaldurid otsustasid sedavõrd paljude klientide raha suunata just Alta grupiga seotud võlakirjadesse, Swedbanki pressiesindaja kaudu esialgu vastust ei tule.

Alles pärast eelnenud ja järgnevate lõikudega tutvumist saadab panga kõneisik Mart Siilivask vastuskirja: "Algsed investeeringud tehti ajal, kui majandusel läks hästi ja praegu Balti riikide majanduses valitsevat olukorda ei osanud veel keegi ette näha. Kõnealune võlakiri on läbinud mitu restruktureerimist, et majandusolukorra normaliseerumisel oleks klientidel võimalik tagasi saada võimalikult suur osa investeeritud summadest."

Samal ajal, kui Swedbank suunas fondiinvestorite ja võtmeklientide raha Rahumaale kuulunud Vicroni võlakirjadesse, on pank ise üht Alta Capitali Lätis kõrbenud projekti laenurahaga toitnud. Tegemist on Mežaparksi arendusega Riias, mida vedas Alta Real Estate Partners. 36 ha suurusele maatükile pidid kerkima korterelamud, büroo- ja kaubanduspinnad. Praegu aga arendus toppab ja Swedbank on selle müüki pannud.

Projektiga alustades kaasas Alta Real Estate Partners Läti Swedbankilt 470 miljonit kroon. Tagasi on sellest rahast makstud 250 miljonit krooni.

Teiste seas on Riia piimatööstust omava RPS Holdingu omanik Marcel Vichmannile kuuluv First Telecom Trading, kes nõuab Alta Foodsi pankrotti.

Vichmanni firma sai osanikuks tänu sellele, et omandas septembris SEB Varahalduselt ASi Alta Foods võlakirjad ja omab nüüd 1,8% RPSi aktsiapakist.

Vaid veidi varem, augustis, oli SEB Varahalduselt ostnud Alta Foodsi võlakirjad Vichmanni äripartneri Oliver Kruuda kontrollitav AS Rubla.

Kruuda ja Indrek Rahumaa vaidlevad kaks aastat tagasi alguse saanud ning hiljem luhtunud piimatööstuse Tere ja kommivabriku Kalev ostutehinguga seotud rahaülekannete pärast. Rahumaa tegi Kruudale enam k ui 100 miljoni krooni suuruse ettemaksu, kuid siis loobus ostust ja Kruuda pole nõus ettemaksu tagastama.

Pärast võlakirjade ostu üritas Rubla alustada Alta Foodsi vastu pankrotimenetlust, aga kohus lükkas taotluse tagasi. Nüüdseks on Alta Foodsi vastu pankrotiavalduse esitanud Vichmanni First Telecom Trading.

Lisaks Rigas Piensaimnieksile on Rahumaa olnud sunnitud loobuma ka enamusosalusest Soome kattematerjalide tootjas OY Scantarp Ab, vähemalt osaliselt Silvano aktsiatest ja nõudest Luterma vastu.

Indrek Rahumaa ja Alta Foodsi suvine võit 103 miljoni krooni vaidluses Oliver Kruuda suuromanduses ASi Luterma vastu pole seni tulemust andnud - raha Alta saanud ei ole.

Sellegipoolest on nõue Luterma vastu panditud. Pool summast läks tagatiseks OÜ Ahtri Maja ees oleva kohustuse katteks - aasta lõpu seisuga 102 miljonit krooni. Ahtri Maja kuulub Äripäeva rikaste TOPs 15. koha saanud Toonart Rääskile. Ahtri Maja omandusse läks eelmise aasta seisuga ka Alta Capitalile kuuluv OÜ Pinkwater - ettevõte omab 90% Soome kattematerjalide tootjas Oy Scantarp Ab. Scantarp oli Ahtri Majalt 45%-lise krõbeda intressiga saadud laenu tagatis. Rääskiga Äripäeval rääkida ei õnnestunud.

Teine pool Luterma nõudest on panditud Otto Tammele kuuluvale OÜ-le Dalton Eesti. Dalton Eestil ja Tammel Alta vastu nõudeid eelmise aasta lõpu seisuga üleval ei olnud ja Tamme ise pantimist ei kommenteeri. "Ma arvan, et küsige Alta käest otse," ütleb ta. "See, mis Alta ütleb - ega nii on. Ega siis Alta Capital ei valeta ju," lisab ta täpsustava küsimuse peale.

Tammet teatakse Toomas Tooli äripartnerina. Tooli abikaasa Mari Tooli nimi seisab Rahumaa Läti ettevõtte SIA Alta Capital Partnersi aruandes. Eelmise aasta lõpus võlgnes Alta Mari Toolile 82,6 miljonit krooni. 19,5%-lise intressiga saadud laenu tagatis oli 10% Silvano Fashion Groupi aktsiatest. Väidetavalt kuuluvad aktsiad juba Toolidele.

Toomas Tool Äripäevaga Alta teemal suhelda ei soovi. "Praegu ei ole meil Mari Tooli ees mingeid kohustusi. Panditud nõue tagab repolepingut Dalton Eesti OÜga, millega refinantseeriti SIA ACP aruandes nimetatud nõuet," selgitab Alta jurist Anton Sigal.

Alta kui kontserni rahavoogusid juhitakse konsolideeritud baasil (v.a nende tütraettevõtjate puhul, kellel on iseseisev majandustegevus), ning on võimatu eraldada konkreetset raha ülejäänud rahast.

Vastaval perioodil oli majanduses veel kõik korras ja likviidsus heal tasemel, mistõttu tehti ja valmistati ette mitut tehingut korraga. Kui seda kõike seletada, siis peaks vaatama kogu portfelli täielikku ajalugu, mida isegi meie partnerid ei suuda hoobilt täpselt kirjeldada.

Kontrollisime Vicroni tehingu ajalugu üle ja võime kinnitada, et kogu emissioonist saadud raha läks Graanuli omandamise finantseerimiseks. Tehingu raames omandas Vicron Graanuli aktsiaid ja andis tehingu läbiviimiseks loodud ühingule lühiajalist laenu. Emissioonil oli kaks osa - lühiajaline (4 kuud) ja pikaajaline (12 kuud). Vahepeal vabanes Vicronil osa investeeritud kapitalist ja see investeeriti grupisiseselt, kuna emissiooni lunastamise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Siit ka Vicroni bilansis olev nõue Alta Capital Partnersi vastu.