Rikaste TOP: Skandaalne juustukuningas Ago Teder

Tederi peamine varaallikas on juust ja kohupiim, mida ostetakse ka majanduslanguse ajal. Tõenäoliselt küll vähem kui aasta tagasi ja ka madalama hinnaga kui aasta tagasi. Madal hind on aga olnud just Tederi trump ja aidanud tal rikaste seas ülespoole rühkida. See on olnud ka põhjus, miks Tederit teiste juustutöösturite hulgas ei sallita.

Ebaausate võtete kasutamine, konkurentide kaubamärkide jäljendamine ning imporditava juustu kohaliku toodangu pähe müümine on olnud süüdistused, miks teised juustutootjad ja ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ei soovinud aastaid teha mingit koostööd Tederiga. Tema tegevust iseloomustades on öeldud, et Tederi müügistrateegia tugines tarbijate petmisele.

Näiteks üritas ta väidetavalt 2000. aastal turgu haarata Leedust imporditud suurema koguse odava juustu abil, mille pakenditele pani siinset tarbijat eksitavad kodumaised nimetused. See vihastas konkurente, sest ostjatele jäi mulje, et madalama hinnaga müügis olev juust on kodumaist päritolu.

Aastaid kestnud lahingu pidas Teder maha E-Piimaga kaubamärgi Eesti Kuldne Juust kasutamise pärast, mis oli üks esimesi suuri kaubamärgi vaidlusi Eestis ja lõppes Tederi lüüasaamisega. Ta pidi loobuma plaanist hakata tootma juustusorti, mille konkurent oli tuntuks teinud. Selle vaidluse tõttu nimetati meedias Tederit ka vahepeal "juustuvõltsijaks".

Kõige karmim Tederit puudutanud kohtuasi on seotud aga käibe- ja tulumaksupettusega. Selle juhtumi tõttu oli politsei Tederi 2005. aasta kevadel kuulutatud koguni tagaotsitavaks, sest ta hoidis maksuameti väitel kõrvale kriminaalmenetlusest.

Oma maksuprobleemi lahendamisel näitas Teder, et nahaalsusest tal puudust ei ole ja üritas Eesti kirjandusklassikast tuntud Piibelehe kombel riigile tema oma viinadega kosja tulla.

Maksuamet süüdistuse kohaselt jäi riigil aastatel 1997-2001 saamata kokku üle 12 miljoni krooni. Skeemis kasutati offshore-firmat Whittakker Trading, mis aitas muu hulgas finantseerida Ago Tederi ja tema äripartneri Ago Enoki eramute ehitamist Saue valda. Petuskeemis osales ka meedias Tiesenhauseni majapettuse korraldajana tuntust kogunud Marian Vahur.

Vanglaleib jäi Tederil proovimata, sest kohus ja süüdistaja leebusid pärast seda, kui Teder ning teised süüalused otsustasid riigile tagastada enam kui 12 miljonit krooni. Maksuvõla tasumise tõttu ei pööratud täitmisele 11 kuu pikkust vanglakaristust, see asendati ühiskondlikult kasuliku tööga. Võla tasumiseks üritas aga Teder saada esmalt abi maksumaksjatelt ehk nendelt samadelt, kelle tagant ta selle 12 miljonit krooni maksuameti süüdistuse kohaselt pihta pani.

2004. aastal saatis Teder Põltsamaa Meierei Juustutööstuse omanikuna peaminister Juhan Partsile kirja, kus palus 11,5 miljoni krooni ulatuses erakorralist abi, vastasel korral võib jääda tööta 70 inimest.

Parts abikätt ei ulatanud. Võimalik, et põhjuseks oli tõik, et riigilt erakorralise abina küsitud 11,5 miljonit krooni oli samas suurusjärgus summa Tederi maksuvõlaga, mida ta pidi samal ajal riigile tasuma, et mitte sattuda vanglamüüride vahele. 2005. aasta alguseks sai aga maksuvõlg tagastatud ja maksuasi lõppes.

Juustutöösturi vaidlemishimu iseloomustab hästi ka üks uudiskünnise ületanud juhtum parkimistrahviga. Ta vaidlustas trahvi, sest valesti parkimise jäädvustamisel ei kasutanud turvafirma Falck taadeldud fotoaparaati. Asjatundjatel vajus sellise põhjenduse peale suu lahti. Taatlemist kasutatakse mõõtevahendite kontrollimiseks ning fotoaparaadi ja mõõtevahendi vahele on raske panna võrdusmärki.

Tederil on aga olnud ka edukamalt lõppenud kohtuasju. Näiteks üritas ta saada euroliidu SAPARDi programmist raha tootmise rekonstrueerimiseks, ning esitas kaheksa taotlust, millest kõik said eitava vastuse. Teder alla ei andnud ja sai lõpuks kohtus õiguse, et kaheksast taotlusest seitse oleks tulnud rahuldada.

Ka praegu loodab Teder oma äride edendamiseks saada tuge ELi abirahast.

Tederi jõukuse allikad on Estover ja Põltsamaa juustutööstus, mis mõlemad suutsid eelmisel aastal käivet kasvatada ja turuosa hoida. Tederi hea koht rikaste edetabelis tugines just Põltsamaa juustutööstuse tulemustele.

Teder on ise Äripäevale öelnud, et Põltsamaa juustutööstuse edu põhjus on see, et ettevõte on püsinud kahe jalaga maa peal ning endale antakse aru, et tegemist on väikese Eesti ettevõttega. Võrreldes peamiste konkurentide Võru Juustu ja E-Piimaga on Põltsamaa tööstuse nõrk külg eksport. 2008. aasta alguses otsustas Teder oma juustutööstusse investeerida 50 miljonit krooni, mida konkurendid pidasid riskantseks. Ka Teder ise on tunnistanud hiljem, et praegu ta sellist investeerimisotsust ei teeks.

Investeeringu tulemusena on Põltsamaa juustutööstus võimeline toodangumahtu kolmekordistama ning seetõttu muutub ettevõtte jaoks oluliseks välisturgudele laienemine. Seni müüdi toodangut väikeses mahus Venemaale, kuid 2009. aasta esimesel poolaastal on õnnestunud müüki Venemaale kolm korda suurendada.

Järgmisel aastal on Ago Teder kindlasti taas Äripäeva rikaste edetabelis, esisaja hulka jõudmine sõltub aga sellest, kui palju õnnestub tal juustukoormaid eksporditurgudele suunata.

Ago Teder ja tema äripartner Ago Enok ei määranud endale sel aastal dividende. Järgnevatel aastatel lubab Teder dividendipoliitika osas olla konservatiivsed.

Eelmisel aastal laekus aga Ago Tederi ainuomanduses olevast United Estover Groupist dividendidena Tederi arvele kokku 4,9 miljonit krooni, aasta varem 1 miljon krooni. Valdusfirmale maksid omanikutulu Estoveri maja haldav Hiirte Juust 2,65 miljonit krooni ja Estover 2,3 miljonit krooni.

Sel aastal Äripäeva rikaste TOPis 71 miljoni krooniga uustulnukana 422. kohal olnud Tederi äripartneri Ago Enoki arvele laekus nendest summadest kokku ligi kaks miljonit krooni.