Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bill Gross hoiatas süsteemse riski eest

Romet Kreek 20. november 2009, 11:02

Maailma suurima võlakirjafondi juht Bill Gross hoiatas, et uute varamullide süsteemne risk kasvab ning samal ajal hoiab Föderaalreserv intressid rekordmadalal, vahendab Bloomberg.

„USA Föderaalreserv püüab elavdada USA majandust,“ kirjutas PIMCO võlakirjafondi juht Bill Gross detsembri investeerimisväljavaates. „Majanduse elavdamise käigus aetakse lühiajalised intressid nii valusalt madalale, et investorid on sunnitud suunama oma raha riskantsematesse võlakirjadesse või aktsiatesse.“

2. novembri seisuga istus eraisikute ja institutsionaalsete investorite rahas ehk rahaturufondides ja väikestes hoiusesertifikaatides USAs 4,265 triljonit dollarit, kirjutas Gross detsembri ettevaates. See raha tootis Grossi andmetel 0,01 protsenti. Seda saab vaadata väga erinevate nurkade alt. Kui ma sooviksin oma raha kahekordistada, kuluks sellise tootluse juures umbes 6932 aastat. Märtsi põhjadest on toimunud riskantsetes varades imed ja tekkimas on varaklasside uute mullide süsteemne risk, ja seda just selle 0,01 protsendise tootluse tõttu. Kuld maksis 1130 dollarit untsist, üleilmsed aktsiaturud on tõusnud 2009. aasta madaltasemetelt 60-70 protsenti, dollar on peamistest valuutadest korvi vastu aastaga 15 protsenti madalam, nafta maksab 80 dollarit, tänu Föderaalreservi triljoni dollarilisele krediitkaardile on eluasemelaenude intressid neli protsenti.

„Õigustatud on küsimus – kas 0 protsendine intress loob uue finantsmulli ja kui see on nii, siis kas Föderaalreserv ja teised keskpangad tõstavad juba eos selle vältimiseks intressi,“ küsib Bill Gross. „Ja seda väljavaatega, et tööpuudus on üle 10 protsendi?“

„Tõsta intressi, kui 15 miljonit ameeriklast on töötud ja 25 miljonit töötavad osalise tööajaga?“ jätkab Gross. „Ja seda kõike selle pärast, et kuld maksab üle 1100 dollari untsist. Te teete nalja või suitsetate – midagi. Meil on vaja veel 12 kuud 4-5 protsendist nominaalset majanduskasvu enne kui Bernanke ja kompanii julgevad hakata tõstma intresse 0% kõrgemaks – olgu siis varamullidega või ilma.“

Kui raha on tööle pandud ja korporatiivne Ameerika ja elamuomanikud terveks ravitud, hakkab Föderaalreserv tundma muret inflatsiooni pärast ja kuni sinnamaani ta seda ei tee, lisas Gross.

Väikeinvestor – mida sa siis teed? Oled edasi säästja 0,01% tootlusega? Julged sa seda teha või julged mitte teha? Kas ostad investeerimisjärgu võlakirju 3,75 protsendise tootlusega (ühes kuludega alla 3% tootlusega)? Ostad sa 8% tootlusega rämpsvõlakirju ja eeldad, et pankrotikuulid lendavad sinust mööda? Ostad 2% dividenditootlusega aktsiaid, kui need on viimasest põhjast tõusnud 65% ja on pikaajalisest PE suhtarvust kallimad? Uus normaalsus kujuneb tõenäoliselt palju madalamate tootlustega maailmaks. Vähenev kasv, võimenduse mahavõtt ja kasvav valitsuse sekkumine mõjutavad kasumeid ja lõpuks investoritele makstavaid dividende ja intresse. Kuna pangad, autokompaniid ja teised on muutunud üha reguleeritumateks ning käituvad üha rohkem kommunaalmajanduse sarnaselt, toodavad nad vähem.

Kui kompaniid liiguvad kommunaalmajanduse mudeli poole, milleks kannatada aktsiate ümberhindamise riski vaid 2% dividenditootluse juures? Warren Buffett lükkas kõik žetoonid pokkerilauda raudteekompanii Burlington Northern ostuga, kuid seda tehes tunnistas ta, et see on saja aastane panus tagasihoidliku tootlusega. Warren pidi midagi rahaga tegema sest see 0,01 protsendine intress sööb ka tema rahakotti augu. Minul ei ole pikaajalisi eesmärke nagu Berkshire Hathaway’l, lisas Gross ja seetõttu olen lähedasem keskmisele investorile. Kui Ameerika kapitalismi tulevikumudel on tõenäoliselt lähedasem kommunaalmajanduse ettevõtetele – siis miks mitte osta kommunaalmajanduse ettevõtteid?  Hinna poolest on need poolel teel 2007. aasta tipust ja 2008. aasta põhjast – 25 protsenti tipust madalamal ja 25 protsenti põhjast kõrgemal. Nende kasumikasv peaks järgima USA majanduskasvu nagu alati, kuid nad toodavad 5-6%, mitte 0,01%. Madalal kasvu keskkonnas peaksid ettevõtte aktsiad tootma rohkem, kui nende vähemriskantsete võlakirjade tootlus ja paljud kommunaalmajanduse ettevõtted just seda pakuvadki. Kommunaalmajanduse ettevõtted ja isegi poolkommunaalmajanduse ettevõtted nagu telekomid toodavad praegu 5-6% vahel ja seda ajal, kui 10 ja 30 aastased võlakirjad toodavad vähem.

Vaadake oma kontoväljavõtet – 0,01% tootluse juures on teile lisandunud null dollarit. Te ei saa enam osta Burlington Northerni – Warren Buffett ostis selle juba ära. Paljud teised valikud pakuvad ahvatlevaid tootlusi, kuid ka potentsiaalselt kuulihaavu. Ostke mõni kommunaalmajanduse ettevõte. See ei ole nii lõbus nagu raudtee juhtimine, kuid vähemalt te teate, kellele helistada, kui elektrit ei ole, lõpetas Gross.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2009, 21:00
Otsi:

Ava täpsem otsing