Olulist uues pärimisseaduses

Ligi aasta jõus olnud uus pärimisseadus tekitab inimestes küsimusi praegugi. Olulisimaks muudatuseks uue seaduse jõustumisel on pärandvara vastuvõtusüsteemi asendamine nn loobumissüsteemiga.

Kui varem läks pärandvara üle üksnes juhul, kui pärija pärandvara vastu võttis, siis uue seaduse järgi on pärandi vastuvõtmine automaatne. Kui pärija ei soovi pärida, siis peab ta pärandist notariaalse avaldusega loobuma.

Uus seadus ei võimalda ka pärijal loobuda pärandist konkreetse isiku kasuks. Pärija loobumisel tulevad automaatselt pärima tema lapsed. Alaealiste laste loobumiseks on aga vaja eestkosteasutuse nõusolek, mille saamine on problemaatiline.

Testamendiga saab pärandaja alati ka oma viimast tahet teisiti väljendada. Kuigi uus seadus võimaldab endiselt teha lihtkirjalikke testamente (kehtivad kuni 6 kuud) tuleks juhul, kui pärandajal on ulatuslikumad soovid seoses oma vara pärandamisega, eelnevalt kindlasti advokaadi või notariga nõu pidada, et välistada hilisemaid vaidlusi.

Uue seaduse kohaselt selgitatakse pärimismenetluses välja pärijate ring ja nende osade suurus. Kuni pärandvara jagamiseni on kõigil pärijatel vara käsutusõigus vaid ühiselt. Et iga pärija saaks õigused konkreetsele asjale või selle osale pärandvarast, tuleb pärandvara pärijate kokkuleppega jagada. Kui pärandaja soovib välistada pärijate vaidlusi, saab jagamisega seotud tahteavaldused, kohustused testamenditäitjale testamendis kirja panna.

Palju probleeme on praktikas kerkinud osade pärimisel. Ebatavalised ei ole olukorrad, kui osanikud ei kaalu eelnevat läbi, mis saab osalusest nendele kuuluvas äriühingust pärast osaniku surma. Äriseadustik sätestab mõned võimalused osa pärimisel, milliseid võiks silmas pidada. Kuna osaühing on n-ö kitsamale ringile suunatud äriühing, siis Äriseadustik näeb ette võimaluse, et põhikirjas võib sätestada, et osaniku surma korral ei lähe osa pärijatele üle, vaid pärijad saavad hüvitise. Sellisel juhul tuleks aga kindlasti põhikirjas ette näha, millise hüvitise, kuidas hüvitise suurus määratakse ja millal pärijad selle hüvitise saavad.

Kui osanik soovib, et tema osaluse pärib mitu isikut, tuleb pärandvaraks olev osa pärijate vahel jagada. Äriseadustik sätestab võimaluse, et põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel pärijate vahel ei ole nõutav teiste osanike nõusolek. Kui põhikiri sellist regulatsiooni ette ei näe, on osa jagamiseks pärijate vahel vajalik taotleda ka teiste osanike nõusolek, mille saamine osanike vastuseisu korral võib osutuda problemaatiliseks.

Autor: Marika Jaanson