Nii keeratigi Euroopa taevas kõik pea peale

Erik Sakkov 25. november 2009, 00:00

Alates 2004. aastast ei ole lennunduses peale aerodünaamilise tõstejõu enam miski endine.

Euroopa Liidu poliitika järgi on Euroopa Liidu kõikidel lennufirmadel piiramatu õigus lennata sinna, kuhu nad soovivad, millal soovivad ja kuidas soovivad. Pika ajalooga, ent kohmakad suured lennufirmad lõid uute, kiirete ja odavate lennufirmade hoogsa pealetungi ees kõikuma.

Vanad lennufirmad valisid konsolideerumiste ja ühinemiste tee, uued lennufirmad võtsid sihikule piletihinnad. Selleks et müüa kliendile odavat piletit, oli hädavajalik lüüa kulud nii alla kui võimalik. Käiku läks kõik - optimeeriti personalikulud, võimendati mastaabiefekt finantskulude ja kütusekulude kärpimiseks … ning oligi käes lennujaamade kord. "Te olete liiga kallid! Teie naaberlennujaam on odavam! Miks me üldse peame teile midagi maksma, me toome ju teie riiki turiste!" Lennujaamade äris hakkasid head kasuminumbrid asenduma heade statistikanumbritega.

Lennujaamade põhiline kuluartikkel on lennuraja korrashoid ja selle eest küsivad lennujaamad lennufirmadelt maandumistasu. Reisijatasu terminali teenuste kasutamise eest arvestavad lennufirmad juurde piletihinnale. Lennujaamatasud moodustavad keskmise lennufirma keskmise liini kuluahelast ainult 5-6% (Tallinn ühe otsana sellest siis umbes 2,5%), ometi tunnetavad lennujaamad järjest kasvavat survet alandada maandumistasusid ja reisijatasusid. Aga see, mis lennufirmadele on 5-6% kuludest, on lennujaamadele 60-70% tuludest! Ja lennurada peab korras olema sõltumata sellest, kas päevas maandub 1 või 100 lennukit!

Kindlasti on tasude langetamise küsimus lennujaamas jätkuvalt arutusel. Tasusid on juba korduvalt langetatud ja praegust lennujaama rahalist seisu saab iseloomustada väljendiga "tuleb ots otsaga kokku".

Lennukid ja lennujaamad ei tee omavahel äri. Inimesed teevad. Seetõttu ongi Tallinna Lennujaamal kõik võimalused konkurentsis püsimiseks olemas. Kui lennufirmad ei taha enam maksta, tuleb suurendada muid tulusid lennujaamas. Lennujaamades kutsutakse neid peenelt mittelennundustuludeks. Lennujaam ei saa tulusid suurendada olemasolevate kaupmeeste tühjaks väänamisega, vaid uute teenuste, toodete ja lõbustuste abil. Paratamatult peab lennujaam muutuma omalaadseks kaubanduskeskuseks - nii nagu mujal maailmas see juba on. Lennujaam kavatseb otsida aktiivselt kontakti võimalike kaubanduspartneritega ning kasutada ära kõik ideed, et reisijatel avaneksid võimalused toetada lennujaama tegevust kaupade ja teenuste ostmisega. Reisijad toetavad lennujaama ka parkimise eest makstes ning lennujaamas reklaami vaadates. See on tänapäeva paratamatus.

Ja nüüd jõuame põhiliseni: mida rohkem on Tallinna Lennujaamas reisijaid, seda lihtsam on lennujaama majandada. Mida rohkem reisitakse, seda rohkem pargitakse, ostetakse, reklaamitakse ja kulutatakse. Reisijad aga tulevad siis, kui tulevad lennuliinid.

Suured rahvusvahelised lennufirmad omavad piisavat turundusjõudu, just neile on jõukohane Tallinna ja Eesti kui turismisihtmärgi laialdane tutvustamine oma koduturul ning sadade tuhandete turistide toomine. See on Eesti riigile ning Eesti ettevõtjale kõige magusam pala - sissetulev turist, kes jätab Eestisse ööbimise-, söögi-, õlle- ja poeraha. Tallinn on kihvt linn ja Tallinna saab müüa vaatamata meie põlisvaenlastele, milleks on neli aastaaega. Viimaste arengute üle Tallinnas kahjuks rõõmustada ei saa - kaupade ja teenuste kõrged hinnad, alkoholipoliitika, lõbustusasutuste sulgemine ja muu "skandinaviseerimine" ei aita turismile kuidagi kaasa. Aga see on nutt ja hala. Tuleb käia ja teha päevast päeva ühte ja sama asja - müügitööd. Suure pingutuse ja paraja vedamise tulemusena on võimalik Tallinna saada ka odavlennufirmasid ja isegi "pika otsa" lendajaid teistele kontinentidele. Tulemuse saavutamiseks on kõik vahendid head: koostöö EASiga, Tallinna linnaga, saatkondadega, turismifirmadega, messid, näitused, rahvusvahelised organisatsioonid jne. Mitte miski ei ole võimatu ja lennujaam teab seda. Aga lennujaam teab ka seda, et pelgalt lennujaama pärast keegi Tallinna ei lenda. Seetõttu on lennujaama turundus peale otsese müügitöö suunatud peaasjalikult mitte lennujaama, vaid Eesti ja Tallinna võlude tutvustamisele.

Väga tähtis on koostöö kodus. Eestlastele, Eestisse saabujatele ja eestlaste ärikontaktidele on hea, kui Euroopa suurematest linnadest saab Tallinna lennata nii hommikul kui ka õhtul. Selliste suurte ümberistumisjaamade ning ärikeskuste nagu London, Kopenhaagen, või Amsterdam lennuliin peab käima iga päev mitu korda. Veel parem … nagu tramm või tunnibuss. Loodame Estonian Airile, kes on jätmas raskeid aegu seljataha ning töötab eestlastele sobiva strateegia kallal. Kas teadsite, et Estonian Airi koduleheküljelt saab osta pileteid 160 sihtkohta? Kas teile meeldiks, kui saaksite Tartust, Pärnust või Kuressaarest lennata hommikul Estonian Airiga Tallinna ja Tallinnast edasi laia maailma poole? Tallinna Lennujaam kavatseb Estonian Airi kõigi seaduslike vahenditega igati toetada ja aidata.

Veebruaris Tallinna lennujaama reisijate arvu langus peatus ja stabiliseerus. Juba kolmandat kuud suurenevad kaubaveod. On avatud uusi liine ja lennukite täitumus on parem. On tulemas uusi liine, aga täpsemalt ei ütle, sest selline on lennufirmade poliitika. Nad tahavad ise öelda.

Tallinna Lennujaama nõukogu valis avalikul konkursil osalenud 18 kandidaadi hulgast ettevõtte juhatuse liikmeks Erik Sakkovi.

Leping uue juhatuse liikmega jõustus 15. oktoobril. AS Tallinna Lennujaama nõukogu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul oli nõukogu üksmeelne. "Sakkovi kasuks rääkisid nii hea kogemustepagas kui ka tugev nägemus, kuhu ja kuidas Tallinna lennujaam lähiaastatel areneb."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing