Haldur: pankroti algatamisest on kujunenud survevahend

Anne Oja 25. november 2009, 18:44

Pankrotihaldur Toomas Saarma ütles Äripäevale kohtutäituri seaduseelnõu väljatöötamisest rääkides, et praeguses majandussituatsioonis on pankroti algatamisest kujunenud survevahend võlgade kättesaamiseks.

Saarma hinnangul on pankrotiseadust parandavad ettepanekud üldist arengut ja Eesti praktikat arvestades igal juhul head. „Paljud ettevõtted võitlevad veel oma võitlusi ja üritavad kogutud rasva arvel olukorda kompenseerida,“ kirjeldas ta hetkeseisu, kus kohus on üheksa kuuga kinnitanud vaid viis saneerimiskava ja ülejäänuil tuleb tõenäoliselt edasi minna pankrotimenetluses.

Pankroti algatamise kaotamist põhjendas Saarma sellega, et siinne praktika erineb pankroti menetlemisest paljudes Euroopa riikides. „Menetlus algab reeglina pankroti väljakuulutamisega. Meil on hetkel nii, et kohus algatab pankroti ja määrab ajutise halduri, mis pole veel sama kui pankrot. Teatud mõttes on meil pankroti algatamine surve avaldamise vahend,“ selgitas Saarma.

„Kui menetlus algatatakse, võtavad äripartnerid juba teatud hoiaku ja ega see pole ettevõtte majandamise seisukohalt hea,“ lisas ta. Pankroti algatamisega ähvardades loodavad aktiivsemad võlausaldajad maksmist edasi lükanud ettevõttest raha eelisjärjekorras kätte saada.

Saarma märkis samas, et kohtutäituri seadus parandab halduri võimalusi ettevõttest välja kanditud vara tagasi võita, kuna tõendamiskoormuse suurenemine lükkub edasi. Praegu hakkavad teatud tähtajad jooksma pankroti algatamisest, tuleval aastal hakatakse aega võtma aga pankroti väljakuulutamisest.

Saarma ütles, et ettevõtteid ei tohiks pankrotimenetluse algatamisega löögi alla seada: „Eesmärk on mitte panna ettevõtet löögi alla, võib-olla algatab keegi pankroti ka pahatahtlikult, et halvata ettevõtte tegevust.“

Saarma rääkis, et seadusemuudatusega ennetatav forum shopping, mille käigus maksejõuetu ettevõte kohtualluvust muudab, pole probleem üksnes Eestis, vaid kogu Euroopa Liidus.

„Selle eesmärk on pankrot ära peita ja lasta surimuri ära vajuda, et võlausaldajad ei pööraks sellele tähelepanu. Kui midagi kahtlast avastatakse, on ju pahandust ja kisa kui palju,“ avas Saarma pankrottide pahupoolt.

„Mis on see vajadus, et (maksejõuetu – toim) ettevõte Narva, Saaremaale või Võrru viia?“ küsis Saarma. „Järelikult on seal kohtunikud ja haldurid, kes ei pööra tähelepanu teatud tehingutele ja toimingutele.“

Küsimusele, kas Saarma on kuulnud sahkerdajaid aitavate pankrotihaldurite ja kohtunike hinnakirjast, vastas ta eitavalt. „Kui midagi sellist on, on see selge korruptsioon. Ma ei välista, et hinnakiri on kuskil, kuid see on täiesti taunitav ja lubamatu. Kui haldur jätab midagi märkamata või tähele panemata, on kindlasti tegu korruptiivse juhtumiga,“ kommenteeris Saarma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2009, 18:44
Otsi:

Ava täpsem otsing