Euro on vaid vahejaam Eesti uue eduloo otsinguil

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 25. november 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro on vaid vahejaam Eesti uue eduloo otsinguil
"Välisinvestorit huvitab kaks asja: kui odav on tööjõud ja millised on võimalused töötada Vene turuga," ütles Tiit Vähi eile TTÜs toimunud konverentsil, kus vaeti Eesti majanduse toibumise väljavaateid ning uue eduloo võimalust euro käibelevõtu järel.
"Eurole tuleb ütelda jah," ei eitanud Vähi Eesti valitsuse esmaeesmärki, kuid "euro ei asenda majanduspoliitikat".
Vähi hinnangul tuleb Eestil nii kriisi ületamiseks ja 100 000pealisele töötute armeele töö leidmiseks kui ka riigi edasist arengut silmas pidades taastada oma atraktiivne vahendaja positsioon ida ja lääne vahel.
"Kui suhted Venemaaga oleks korras, tuleks Eestil Hiina, USA ja Euroopa investorite vahel lausa valida," ütles Vähi, soovitades uuesti lauale võtta piirileping ja ka pehmendada suhtumist Gazpromi torujuhtmesse.
Eesti võiks olla rahulikum ja jätta endal üle jõu käivad küsimused Brüsselile ja teistele maailmapoliitika jõukeskustele, oli Vähi seisukoht.
Ka ärimees Jüri Käo nentis, et ülejäänud ELi riigid on Eesti euroopalike väärtuste kaitsel üsna üksi jätnud, edendades samal ajal ise edukalt Venemaaga ärisidemeid. Niisamuti peaks Eesti oma huvid määratlema ja nende eest seisma. "Välispoliitika võiks olla pragmaatilisem," ütles Käo.
Selgemat määratlemist vajavad Eesti sihid igal tasandil, euro saab olla vaid vahe-eesmärk. Sellest sõltub, kas me 15 aasta pärast tantsime vaid turistidele või suudab Eesti midagi muust maailmast paremini teha ja end ise ära majandada, utreeris Arengufondi juht Ott Pärna.
Majandusekspert Urmas Varblase hinnangul ei pea Eesti otsima üht imevaldkonda või -teenust, vaid pigem mõtlema, milline on kriisijärgses maailmas paindlik ja konkurentsivõimeline ettevõtte mudel ja millised oskused peavad olema sellise firma juhil.
Samuti on kriis meile kätte näidanud, et vaid lähiturgudele lootma jääda ei saa - tulevikus tuleb palju enam rõhku panna uute kaubanduspartnerite leidmiseks. Just seda, kuidas rahvusvahelistel turgudel müüa ja kuidas osaleda globaalsetes hangetes, tuleb Eesti ettevõtjatel edaspidi rohkem õppida.
"Kui me ei oska oma teadmisi müüa, sobib meie haridus vaid ristsõnade lahendamiseks," sekundeeris Varblasele Webmedia Eesti juht Taavi Kotka. Senisest enam tuleb välisturule minekuks teha koostööd, oldagu pealegi konkurendid, rõhutas Kotka.
Kuidas aga meelitada Eestisse kapitali? 1. detsembril ettevõtjana alustav Taavi Veskimärgi arvas, et riik võiks teha investoritele soodustusi.
"Riik peaks julgemalt konkreetse investeeringu jaoks sobivat maksukeskkonda disainima," ütles Veskimägi. Jüri Käo säilitaks praeguse tulumaksusüsteemi, õgvendaks aga välismaiste tippspetsialistide maksustamist. Praegu on spetsialisti palkamine ja Eestis hoidmine liiga kallis.
Ka Eesti riigi bürokraatia ja struktuur vajab põhjalikku auditit, ütles jurist Jüri Raidla. Samuti ei saa kestma jääda olukord, kus riigis valitsev pidev valimiskampaania ei võimalda teha pikas perspektiivis olulisi otsuseid.
Hetkel kuum