Josing: palgad oleksid võinud veelgi langeda

"Maailma mastaabis ma ei tea rääkida, aga Euroopa mastaabis see muidugi on, sest Euroopas reeglina on tugevad ametiühingud," vastas Josing Äripäeva küsimusele, kas III kvartali palgalangus oli Euroopa mastaabis suur.

Ta selgitas, et kui vaadata Põhjamaid, siis seal on iseloomulikud pikaajalised töölepingud, kus palgad ja palgatõus on määratud.

"Palga vähendamine on Põhjamaades keeruline ja see on ettevõtjatele suur probleem," rääkis Josing ning lisas: "Soome ettevõtjad on samamoodi hädas nagu Eesti ettevõtjad - ei ole neil tellimusi ega tööd töötajatele pakkuda. Aga palga vähendamise võimalus on väga väike." Konjunktuuriinstituudi direktori sõnul kasutavad soomlased aga teisi võimalusi, näiteks sulgevad mõne tehase mingiks ajaks.

"Palgalangus on Ida-Euroopa eripära, kus ametiühingud on nõrgad," märkis Josing, kuid lisas ka kohe, et teistes riikides ei ole SKP langus nii suur olnud, selles on Balti riigid eesotsas olnud.

"Võib-olla oleks see langus võinud veelgi suurem olla, kui me räägime 15% SKP langusest. Oleneb vaatenurgast. Aga see näitab, et Eesti turumajandus toimib ja on paindlik," ütles Josing.

Kõige enam -13,8% - langes brutopalk kolmandas kvartalis ehituses, teatas statistikaamet. Josing juhtis tähelepanu sellele, et aastatel 2005, 2006 ja 2007 olid ehituses ka suurimad palgatõusud, mis teisi sektoreid samuti palka tõstma survestasid. "Ehitus oli tegelikult see kurja juur, kes palgad Eestis üles vedas," selgitas ta, lisades, et mitmed tööandjad kaotasid oma töötajad ehitusele.

Euroopa riikide III kvartali palgastatistika ei ole Josingu sõnul veel ilmunud, seega täpseid numbrilisi võrdlusi tuua ei saa.

Eesti Gaasi töötajate palk ei ole muutunud, ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. "Kõik on sama, mis möödunud aastal," ütles Kotov.

"Meie jaoks kehtivad konkurentsiameti reguleeritud kulud - see tähendab seda, et kui peaksime neid muutma, siis ei oleks varasemad otsused põhjendatud," lisas ta.