Kaitse ennast Euribori tõusu vastu

Tõnis Oja 26. november 2009, 00:00

Rege rauta suvel, on Eesti vanasõna, millele hakkasin mõtlema siis, kui meie pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor hakkas lähenema ühele protsendile.

Oli ju selge, et madalate intresside periood ei kesta igavesti ning varem või hiljem hakkavad need tõusma. Eurointressid võivad kerkima hakata isegi varem, sest erinevalt USA keskpangast (föderaalreservist) ei pea Euroopa Keskpank muretsema tööpuuduse pärast. Ilmselt lähiaastatel ka meie keskpangaks saaval EKP-l on üks peaülesanne - hindade stabiilsus, ehk teisisõnu hoida inflatsioon kontrolli all.

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet andis nädalavahetusel juba ettevaatlikult märku, et kui vaja, ollakse valmis baasintresside tõstmiseks. Just Trichet märkus oli ilmselt peapõhjuseks, miks niigi väga aeglaseks kujunenud Euribori langus eelmise nädala lõpul peatus ning et sel nädalal algas väike tõus.

Praegu on muidugi ennatlik öelda, et Euribori langusel on täielik lõpp, aga minu arvates on see igatahes vägagi tõenäoline.

Aasta tagasi alanud globaalse finantskriisiga kaasnes ka üks meeldiv nähtus, mis tõi kümnetele tuhandetele eluasemelaenu võtjatele kergenduse. Nimelt hakkas kuue kuu Euribor alates möödunud aasta 9. oktoobrist ülijärsult langema ning on tänaseks kukkunud 4,457 protsendipunkti võrra ehk 82 protsenti. Teisisõnu on laenude baasintress odavnenud nelja viiendiku võrra.

Mulle tundub, et Euribori järsk kukkumine on üheks peamiseks põhjuseks, miks on makseraskustesse sattunud eluasemelaenude võtjaid ainult sadu, mitte aga tuhandeid. Kui kriis oleks piirdunud vaid Balti riikide või Kesk- ja Ida-Euroopaga, oleks see meie jaoks olnud veel raskem.

Kuidas siis kaitsta ennast Euribori tulevase tõusu vastu? Üks kogemus on meil juba olemas, sest baasintress kerkis järsult 2005. aasta teisest poolest kuni eelmise aasta viimase veerandini. Paraku on tollest kogemusest abi üsna vähe. See periood langeb kokku ehitusbuumiga, mil pangad eesotsas Nordeaga alandasid agressiivselt intressimarginaale ja leevendasid muid tingimusi. See oli ka periood, mil Eesti majandus kasvas üle 10 protsendi aastas ning algas palkade kiire kasv.

Ehkki Euroopa Komisjoni ennustuse järgi kasvab Eesti majandus 2011. aastal 4 protsenti aastas, ei maksa kiiret palgatõusu, mis laenuintressi tõusu korvaks, oodata. Eelmise tsükli tööpuudus jõudis haripunkti 2000. aastal, mil majanduskasv oli juba taastunud 7,9 protsendini.

Ka ei usu ma, et euro tulek oleks kaugeltki nii võimas majandusmootor, nagu see oli Eesti ühinemise protsessis Euroopa Liiduga. Euro annab meile ja välisinvestoritele teatud kindluse, ei midagi enamat. Seega tuleb meil valmistuda laenuintresside tõusuks koos hoiuseintresside langusega, millega ei kaasne suurt palgatõusu. Arvan, et kui intressitõusuks ei valmistuta hiljemalt praegu, satuvad paljud pered mõne aasta pärast suurtesse raskustesse.

Mulle tundub, et üks lihtsamaid ja pere-eelarvele valutumaid viise seda teha, on aastataguse ja praeguse laenumakse vahe suuruse summa paigutamine tähtajalisele hoiusele.

Juhul kui Euribor kerkib mõne aasta pärast taas rekordtasemele, on võimalik säästud kasutusele võtta ja igapäevakulutuste kallale pole vaja minna. Kui aga intressitase jääbki madalaks, annab see võimaluse laen ennetähtaegselt tagasi maksta.

Kuu aega tagasi kirjutasin siinsamas rubriigis, et seoses euro tuleku tõenäosuse suurenemisega, hakkab krooni intress ilmselt langema. Praegu on näha, et see on juba toimunud. Näiteks Swedbanki viie aastase tähtajaga kroonilaenu intress kukkunud 4,35 protsendilt 3,05 protsendile.

Kiirustage, sest aeg töötab potentsiaalsete hoiustajate kahjuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing