Kuld kroonis rekordkõrgel

Romet Kreek 26. november 2009, 00:00

Kui kulla hinnarekordid on juba igapäevaseks muutunud ja uudis oleks see, kui kuld ei tee dollarites rekordit, siis Eesti Panga ametliku päevakursi järgi ei ole kuld Eesti kroonides nii kallis kui eile varem olnud.

Unts kulda maksis eile 12 256,40 krooni. Kuna ametlik päevakurss fikseeritakse päevas vaid kord, siis kajastab see antud momendi võrdluses rekordit. Pannes kulla hinna kroonidest eurodesse, maksnuks kuld 783,33 eurot. Kui vaadata Bloombergi terminalis kulla hinnagraafikut, siis selgub, et päevasisene kulla hinna rekord siiski püsis. 20. veebruaril maksis väärismetall 788,45 eurot.

Kulla hinna mõjurites röögatuid muutusi ei olnud. Dollar nõrgenes. Investorid spekuleerisid, et kulla hind tõuseb ja keskpangad võivad suurendada kullaoste. Eile muutus spekulatsioon veidi konkreetsemaks - isegi kui sellel ei pruugi alust olla. Nimelt olevat India keskpank huvitatud täiendavatest kullaostudest. Pani ju hiljuti kulla hinna hüppama just uudis, et India keskpank ostis IMFilt 3. novembril 200 tonni kulda. Riburada pidi on sama piirkonna maade keskpangad ka kulda ostnud.

Viimasel ajal on nii laias maailmas kui ka meil jutuaineks see, millal kullamull lõhkeb. Kuid kas meil on kullamull? Oletame, et on. Kui võrrelda, kuidas valitsused võidu lasevad eelarveid puudujääki ning emiteeritakse võlakirju ning keskpangad on järsult suurendanud bilansimahte ja baasraha, võiks ehk seal kullast suuremat mulliohtu otsida. Kulda ostetakse selleks, et pääseda dollari langusest ja tulevase inflatsiooni ohust. Kui varem peeti eraisikutest kullaostjaid nupust veidi nikastanuteks, siis nüüd on Aasia keskpangad samuti kulda ostma asunud ja vahest on ennatlik nende käitumist rumalaks pidada.

Selles, et eurodes läks kulla hinnal rekordile tõusuks aega, oli hiljuti veidi süüdi Euroopa Keskpank, mis andis mõista, et pankadele antud virtuaalrahakuhilaid tahetakse järk-järgult tagasi tõmmata. USA keskpank on aga mõista andnud, et madalad intressid jäävad pikemaks ajaks püsima ja pigem on ohuks majanduse elavdamise pakettide pikendamine ja raha trükkimine kui likviidsuse tagasitõmbamine. Kui rahaküllus jätkub, siis miks ei peaks varade hinnad tõusma dollari suhtes?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing